Stutthofi koonduslaager: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Sissepääs laagrisse (2007) '''Stutthofi koonduslaager''' (saksa keeles Zivilgefangenenlager Stutthof, Sonderlager Stutthof, Arbeitserziehungslager S...'
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:KZ STUTT1.jpg|pisi|Sissepääs laagrisse (2007)]]
[[Pilt:KZ STUTT1.jpg|pisi|Sissepääs laagrisse (2007)]]
'''Stutthofi koonduslaager''' (saksa keeles Zivilgefangenenlager Stutthof, Sonderlager Stutthof, Arbeitserziehungslager Stutthof) oli Saksamaa [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[koonduslaager]], mis töötas aastail [[1939]]–[[1945]]. Laager asus [[Stutthof]]i linna lähedal (34 km [[Danzig]]ist).
'''Stutthofi koonduslaager''' ([[saksa keel]]es ''Zivilgefangenenlager Stutthof'', ''Sonderlager Stutthof'', ''Arbeitserziehungslager Stutthof'') oli [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[koonduslaager]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal aastail [[1939]]–[[1945]]. Laager asus [[Stutthof]]i linna lähedal (34 km [[Danzig]]ist).


Laager avati [[2. september|2. septembril]] [[1939]] ja oli seega esimene koonduslaager väljaspool Saksamaa piire. Samuti oli see viimane liitlaste vabastatud koonduslaager (9. mail 1945).
Laager avati [[2. september|2. septembril]] [[1939]] ja oli seega esimene koonduslaager väljaspool Saksamaa piire. Samuti oli see viimane liitlaste vabastatud koonduslaager ([[9. mai]]l [[1945]]).


Laagris suri üle 85 000 inimese.
Laagris suri üle 85 000 inimese.


Tänapäeval tegutseb endisaegse laagri alal muuseum.
Tänapäeval tegutseb kunagise laagri alal muuseum.


[[Kategooria:Koonduslaagrid]]
[[Kategooria:Koonduslaagrid]]

Redaktsioon: 6. november 2016, kell 17:03

Sissepääs laagrisse (2007)

Stutthofi koonduslaager (saksa keeles Zivilgefangenenlager Stutthof, Sonderlager Stutthof, Arbeitserziehungslager Stutthof) oli Saksamaa koonduslaager Teise maailmasõja ajal aastail 19391945. Laager asus Stutthofi linna lähedal (34 km Danzigist).

Laager avati 2. septembril 1939 ja oli seega esimene koonduslaager väljaspool Saksamaa piire. Samuti oli see viimane liitlaste vabastatud koonduslaager (9. mail 1945).

Laagris suri üle 85 000 inimese.

Tänapäeval tegutseb kunagise laagri alal muuseum.