Mehikoorma: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
| maakond = Tartu |
| maakond = Tartu |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Mehikoorma 2007.jpg|thumb|Mehikoorma tuletorn, samas kõrval asub ka piirivalvekordon]] |
[[Pilt:Mehikoorma 2007.jpg|thumb|Mehikoorma tuletorn, samas kõrval asub ka piirivalvekordon.]] |
||
[[Pilt:MehikoormaLut.kirikuVaremed.jpg|thumb|[[Mehikoorma kirik|Mehikoorma luterliku kiriku]] varemed]] |
[[Pilt:MehikoormaLut.kirikuVaremed.jpg|thumb|[[Mehikoorma kirik|Mehikoorma luterliku kiriku]] varemed]] |
||
'''Mehikoorma''' on [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Meeksi vald|Meeksi vallas]]. Asub [[Lämmijärv]]e ääres, kohas, kus [[Peipsi-Pihkva järv]] on kõige kitsam (2 km). |
'''Mehikoorma''' on [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Meeksi vald|Meeksi vallas]]. Asub [[Lämmijärv]]e ääres, kohas, kus [[Peipsi-Pihkva järv]] on kõige kitsam (2 km). |
||
Mehikoormas on kauplus, apteek, põhikool, raamatukogu, |
Mehikoormas on kauplus, apteek, põhikool, raamatukogu, [[hüdromeetria]]jaam, tuletorn ja piirivalvekordon. Tänu viimasele on Mehikoormasse püstitatud lausa kolm telefonilevimasti, kohalike sõnul on Mehikoormas nüüd Eesti parim telefonilevi. |
||
==Vaatamisväärsused== |
==Vaatamisväärsused== |
||
Mehikoormasse sisenedes jääb paremale poole teed kohalik kalaturg, mille tunneb ära väikese järve järgi. Kalaturgu järel, põhiteest vasakul, on Mehikoorma surnuaed, sellest edasi jääb pahemat kätt [[1895]]. aastal ehitatud [[Mehikoorma kirik|kiriku]] jäänused, mis maailmasõdadega ära hävitati. Mehikoormas on veel ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Mehikoorma Koguduse kirik. Peale suure kiriku varemeid külakeskuse poole asudes näeb vasakul pool Mehikoorma kooli ja teed, mis viib vasakule sadamasse. Peale seda tuleb paremal pool bussipeatuse plats, ehk mehikoorma keskpunkt, kus ka kauplus asub. Mehikoormas on olnud veel kaks poodi, mis on nüüd eramajadeks ümber tehtud. |
|||
Peale keskplatsi läheb tee otsejoones Ranna platsi poole, kuhu saab enda auto parkida ja vaadata [[26. august]]il aastal [[2006]] avatud ausammast [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud eesti meestele. Platsil on näha ka Piirivalve kordon, kordoni ees ranna juures on koht, kus saab võrkpalli mängida ja võimelda. |
Peale keskplatsi läheb tee otsejoones Ranna platsi poole, kuhu saab enda auto parkida ja vaadata [[26. august]]il aastal [[2006]] avatud ausammast [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud eesti meestele. Platsil on näha ka Piirivalve kordon, kordoni ees ranna juures on koht, kus saab võrkpalli mängida ja võimelda. |
Redaktsioon: 8. september 2016, kell 18:25
See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
Mehikoorma | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Pindala | 1,14 km² | ||||
Elanikke | 207 (1.01.2020)[1] | ||||
| |||||
EHAK-i kood | 4859[2] | ||||
Koordinaadid | 58° 14′ N, 27° 28′ E | ||||
Mehikoorma on alevik Tartu maakonnas Meeksi vallas. Asub Lämmijärve ääres, kohas, kus Peipsi-Pihkva järv on kõige kitsam (2 km).
Mehikoormas on kauplus, apteek, põhikool, raamatukogu, hüdromeetriajaam, tuletorn ja piirivalvekordon. Tänu viimasele on Mehikoormasse püstitatud lausa kolm telefonilevimasti, kohalike sõnul on Mehikoormas nüüd Eesti parim telefonilevi.
Vaatamisväärsused
Mehikoormasse sisenedes jääb paremale poole teed kohalik kalaturg, mille tunneb ära väikese järve järgi. Kalaturgu järel, põhiteest vasakul, on Mehikoorma surnuaed, sellest edasi jääb pahemat kätt 1895. aastal ehitatud kiriku jäänused, mis maailmasõdadega ära hävitati. Mehikoormas on veel ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Mehikoorma Koguduse kirik. Peale suure kiriku varemeid külakeskuse poole asudes näeb vasakul pool Mehikoorma kooli ja teed, mis viib vasakule sadamasse. Peale seda tuleb paremal pool bussipeatuse plats, ehk mehikoorma keskpunkt, kus ka kauplus asub. Mehikoormas on olnud veel kaks poodi, mis on nüüd eramajadeks ümber tehtud.
Peale keskplatsi läheb tee otsejoones Ranna platsi poole, kuhu saab enda auto parkida ja vaadata 26. augustil aastal 2006 avatud ausammast II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud eesti meestele. Platsil on näha ka Piirivalve kordon, kordoni ees ranna juures on koht, kus saab võrkpalli mängida ja võimelda. Mehikoorma rand koosneb kolmest liivasest alast, mis kõik on üksteisest eraldatud pillirooga, ranna kõrgendikul on Mehikoorma tuletorn. Vanasti asus seal ka üks puidust näkineiu kuju, millest nüüd järel ainult betoonist silinder. Rannajoonest 63 meetri kaugusel järve peal on kivikuhi, mis oli vanasti kaldaga ühendatud ja mida kasutati sadamana. Enne taasiseseisvumist aastal 1991 Mehikoormas peeti suviti üle Peipsi ujumisi.
Lahingud
1. Eesti kaitselahingud Lämmijärve kaldal veebruaris 1944. Mehikoorma lahing [1]
Muu
Mehikoorma põhitänav ja veel mõned teisedki sisetänavad on asfalteeritud. Tänavavalgustus on olemas, aga kasutatakse seda ainult talveöödel. Bussiühendus on Tartuga ja Räpinaga. Lähim kiirabi, tuletõrje ja politseijaam asub Räpinas.
Viited
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.