Silvia Rannamaa: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Silvia Rannamaa''' ([[3. märts]] [[1918]] |
'''Silvia Rannamaa''' ([[3. märts]] [[1918]] as ta [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]is. Aastatel [[1943]]–[[1944]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas. |
||
== Elulugu == |
|||
Ta sündis Tallinnas soomlase ja eestlanna tütrena. Keskhariduse omandas ta [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]is. Aastatel [[1943]]–[[1944]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas. |
|||
Silvia Rannamaa abikaasa oli [[Harald Suislepp]]. |
Silvia Rannamaa abikaasa oli [[Harald Suislepp]]. |
||
Redaktsioon: 28. aprill 2016, kell 11:17
Silvia Rannamaa (3. märts 1918 as ta Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Aastatel 1943–1944 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Silvia Rannamaa abikaasa oli Harald Suislepp.
Looming
Tema silmapaistvaimad teosed on noorsoojutustused "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963). Neid on tõlgitud vene, läti, leedu, slovaki, tšehhi, armeenia ja gruusia keelde. Jutustuse "Kasuema" ainetel valmis 1985. aastal mängufilm "Naerata ometi".
Hiljem on Silvia Rannamaa avaldanud lüürilise muinasjutukogu "Nösperi Nönni Natuke" (1977) ja lühijuttude kogumiku "Väikese käpa jälg" (1985). Lisaks on ta kirjutanud ka näidendeid, novelle ja luuletusi; tuntuim luulekogu on 2005. aastal ilmunud "Sinule, ema!".
Tagasivaate oma elule ja ühiskonnale, kus ta elas, tegi Silvia Rannamaa kahes mälestusteraamatus: 1990. aastal ilmunud teoses "Maast madalast" ja 1998. aastal ilmunud raamatus "Ja vaimuvara ka".