Vene-Rootsi sõda (1495–1497)

Vene-Rootsi sõda (1495–1497)
Toimumisaeg	1495–1497
Toimumiskoht	Ingeri, Lõuna-Karjala, Soome
Tulemus	1497. aasta 3. märtsil sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid
Osalised
Rootsi Kuningriik Moskva suurvürstiriik
Väejuhid või liidrid
Svante Nilsson Sten Sture Vanem Knut Posse Ivan III Daniil Štšenja Jakov Koškin Vassili Fjodorovitš Šuiski Vassili Ivanovitš Kosoi Patrikejev Andrei Fjodorovitš Tšeljadin vürst Ivan Fjodorovitš Gundor vojevood Mihhail Kljapin Rostovi vürst Aleksandr Vladimirovitš

Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste pärast Soomes ja Karjalas aastatel 1495–1497.

Soome territoorium Lõuna-Soomes, ajaloolised piirkonnad: Päris-Soome, Uusimaa, Satakunta, Häme, Savo, Pohjanmaa olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi Karjala hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungil idasuunal toimus 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal kindluse ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähkinäsaari rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhja pool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Põhjalaheni.

Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aastal Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähkinäsaari rahu

Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala Ingerimaal, Vadja viiendiku. Novgorodi valdusse jäid Ingerimaal, Vadja viiendikus Käkisalmi kirikukihelkonna (vene Корельский уезд) pogostid: Ilomantsi (Иломанский погост), Kaupungin ehk Räisälä (Городенский), Kurkijoki (Кирьяжский), Rautu (Ровдужский), Sakkola (Саккульский), Salmi (Соломянский), Sortavala (Сердовольский).

Rootsi valdustesse Karjalas jäid Karjala kannasel ja Laadogast põhjas Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid.

Karjala ajaloolised osad

Moskva suurvürsti Ivan III poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriigile 1478. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.

Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes Ivangorodi kindluse ehitamisega 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning 1493. aastal Rootsi vaenlase Norra ja Taani kuningriigi kuninga (1481–1513) ja Kalmari uniooni monarhi Hansuga.

1495. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna Rootsi kuningriigi valdusi Soomes. 30. novembril 1495 saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi kindluse ülema Knut Posse juhtimisel Vene vägede üle võidu.

1496. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi Karjala ja Savo, Hämeni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid 1496. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse Ivangorodi.

1497. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.

Vaata ka

• Vene-Rootsi sõda
• Soome keskaeg
• Moskva-Leedu sõda (1492–1494)