Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Makedoonia keel''' on [[bulgaaria keel]]ele lähedane [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]]. Makedoonia keelt kirjutatakse |
'''Makedoonia keel''' on [[bulgaaria keel]]ele lähedane [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]]. Makedoonia keelt kirjutatakse [[kirillitsa]]s. Kirjakeel põhineb keskmurdel. |
||
Lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. |
|||
Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria ja serbia-horvaadi murde [[torlakianiga]] kuuluvad veel [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaare]] keeleliitu (ehk keeltegruppi, mis jagavad sarnaseid tüpoloogilisi, grammatilisi ja leksikalisi omadusi, mitte geneetiliste sarnasuste, vaid geograafilise paiknemise tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks. |
Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria ja serbia-horvaadi murde [[torlakianiga]] kuuluvad veel [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaare]] keeleliitu (ehk keeltegruppi, mis jagavad sarnaseid tüpoloogilisi, grammatilisi ja leksikalisi omadusi, mitte geneetiliste sarnasuste, vaid geograafilise paiknemise tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks. |
||
Redaktsioon: 26. märts 2016, kell 00:10
| makedoonia keel (македонски јазик) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Makedoonias, Albaanias, Kreekas |
| Piirkonnad | Balkan |
| Kokku kõnelejaid | 2,1 miljonit [1] |
| Keelesugulus |
indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled makedoonia keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Makedoonia |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | mk |
| ISO 639-2 | mkd |
Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel. Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas. Kirjakeel põhineb keskmurdel.
Lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja serbia-horvaadi keel. Viimasega tipnes keelekontakt Jugoslaavia riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik.
Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide kontiinumi. Makedoonia keel koos bulgaaria ja serbia-horvaadi murde torlakianiga kuuluvad veel Balkani poolsaare keeleliitu (ehk keeltegruppi, mis jagavad sarnaseid tüpoloogilisi, grammatilisi ja leksikalisi omadusi, mitte geneetiliste sarnasuste, vaid geograafilise paiknemise tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
Teisteks põhiliikmeteks on rumeenia, kreeka ja albaania keeled, mis kõik kuuluvad indoeuroopa keelkonna eri geneetilistesse harudesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja slaavi keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud infinitiivist ja nimisõna käänetest (v.a vokatiiv ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte rühmast ainukesena on kasutusel definitiiv ning indoeuroopa keeltest tuju narratiiv (narrative mood).
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
Vaata ka
Viited
- ↑ Makedoonia keel. Ethnologue. Kasutatud 2.11.2009 (inglise)
 |
Makedooniakeelne Vikipeedia |