Erinevus lehekülje "Mátyás I" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1648 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Matthias Corvinus.jpg|thumb|right|Mátyás I]]
'''Mátyás I Corvin''' ehk '''Mátyás Hunyadi''' ([[ungari keel|ungaripäraselt]] ''Hunyadi Mátyás'', [[ladina keel|latiniseeritult]] ''Matthias Corvinus'') ([[23. veebruar]] [[1443]] – [[6. aprill]] [[1490]]) oli [[Ungari kuningaskuningriik|Ungari]] ja [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]] kuningas alates [[1457]]. Ta oli [[János Hunyadi]] poeg. Teda peetakse viimaseks edukaks Ungari kuningaks. Alates [[1471]] oli ta ametlikult ka Böömi kuningas (koos Jagelloon Vladislav II-ga).
[[File:Hungary 1480.jpg|pisi|left|Ungari alad 1480. aastal]]
[[Pilt:Map of Hungary in 1490.png|thumb|left|200px|Mátyás I vallutused läänes, 1490. aastaks]]
Mátyás Hunyadi valitsemisaeg oli Ungari kuningriigi kuldaeg. Tema hüüdnimi oli Mátyás Õiglane. Ta parandas veelgi Ungari majandust ja kasutas nutikat diplomaatiat sõjaliste toimingute asemel, kui vähegi võimalik.
 
Pärast Böömi kuninga (1458–1471) [[Jiří Poděbradyst]] surma 1471. aastal valiti Böömimaa troonile [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Leedu suurvürst]]i [[Kazimierz IV]] poeg [[Vladislav II]]. Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari kuningas [[Mátyás Corvin]], siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse [[Määrimaa]]st. Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit.
 
Aastal 1479 hävitasid Ungari väed [[Pal Kinizsi]] juhtimisel Osmanite ja [[Valahhia]] väed [[Lahing Leivaväljal|Leivavälja lahingus]]. Ungari väed hävitasid oma vaenlasi peaaegu iga kord, kui Mátyás kuningas oli. Mátyás ei alustanud sõda, kui see ei olnud vajalik.
 
Aastal 1485, eesmärgiga piirata Saksa-Rooma riigi mõju ja [[Habsburgid]]e sekkumist Ungari asjadesse, vallutas ta [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrilt]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]-lt ja okupeeris ta Viini 5 aastaks, kus asus tema residentsiks kuni surmani.
Mátyás Hunyadi on üks neist, kellele on omistatud algselt pilkav lause: ''"Bella gerant alii at tu felix Austria nube"'' ("Teised sõdigu, aga sina, õnnelik Austria, abiellu"). Sellega peeti silmas, et 15.-16. sajandil laienesid [[Habsburgid]]e valdused pigem soodsate abielutehingute kui vőidukate [[sőda]]de abil. Üks tema peamisi oponente oli [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]. [[1485]] vallutas ta sõjas keisriga [[Viin]]i, mis oli järgnevalt tema residentsiks kuni surmani.
 
Ta sõdis edukalt ka [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ning toetas kultuuri ja teaduse arengut. [[1490]]. aastal surigi Mátyás pärijateta ning pärast tema surma sai Ungari kuningaks (1490–1516) [[Ulaszló II]] [[Jagelloonid]]e dünastiast, kes valis oma põhiresidentsiks [[Buda]] linna.
 
{{algus}}
59 868

muudatust

Navigeerimismenüü