Sillapää lossi park: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Räpina park.JPG|thumb|Sillapää loss ja park |
[[Pilt:Räpina park.JPG|thumb|Sillapää loss ja park]] |
||
[[Pilt:Räpina park2.JPG|thumb|Parkmets |
[[Pilt:Räpina park2.JPG|thumb|Parkmets]] |
||
'''Sillapää lossi park''' (tuntud ka kui '''Räpina mõisapark''', '''Räpina park''', '''Aianduskooli park''', rahvasuus ka kui '''tehnikumi park''') on 8 [[hektar|ha]] suurune [[park]] [[Räpina]]s. Park asub [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] |
'''Sillapää lossi park''' (tuntud ka kui '''Räpina mõisapark''', '''Räpina park''', '''Aianduskooli park''', rahvasuus ka kui '''tehnikumi park''') on 8 [[hektar|ha]] suurune [[park]] [[Räpina]]s. Park asub [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] ja [[Räpina paisjärv]]e vahelisel poolsaarel [[Sillapää loss]]i ümbruses. Pargis kasvab üle 400 taimeliigi, millega see on üks Eesti liigirikkamaid parke. Park on koduks ka kaheksale [[nahkhiir|nahkhiireliigile]] Eesti kaheteistkümnest. Pargis on kohatud ka arvukalt [[linnud|linnuliike]] (umbes 60). |
||
Parki hakati rajama 1850. aastatel, |
Parki hakati rajama 1850. aastatel, kui omanik [[Peter Anton von Sivers]] tõi Saksamaalt sinna [[okaspuud|okaspuuliike]]. 1880. aastatel kujundas pargi ümber [[Walter von Engelhardt]]. Lossi ümbrus on kujundatud [[prantsuse park|prantsuse stiilis]], kaugemad osad aga [[inglise park|inglise stiilis]]. [[Iluaed|Iluaiast]] saab [[maastikupark]] ja seejärel [[parkmets]]. |
||
Park on paremas korras kui enamik teisi Eesti parke, sest |
Park on paremas korras kui enamik teisi Eesti parke, sest selle eest on hoolt kandnud [[Räpina Aianduskool]]. |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
Redaktsioon: 7. jaanuar 2016, kell 02:52
Sillapää lossi park (tuntud ka kui Räpina mõisapark, Räpina park, Aianduskooli park, rahvasuus ka kui tehnikumi park) on 8 ha suurune park Räpinas. Park asub Võhandu jõe ja Räpina paisjärve vahelisel poolsaarel Sillapää lossi ümbruses. Pargis kasvab üle 400 taimeliigi, millega see on üks Eesti liigirikkamaid parke. Park on koduks ka kaheksale nahkhiireliigile Eesti kaheteistkümnest. Pargis on kohatud ka arvukalt linnuliike (umbes 60).
Parki hakati rajama 1850. aastatel, kui omanik Peter Anton von Sivers tõi Saksamaalt sinna okaspuuliike. 1880. aastatel kujundas pargi ümber Walter von Engelhardt. Lossi ümbrus on kujundatud prantsuse stiilis, kaugemad osad aga inglise stiilis. Iluaiast saab maastikupark ja seejärel parkmets.
Park on paremas korras kui enamik teisi Eesti parke, sest selle eest on hoolt kandnud Räpina Aianduskool.