Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Sten sittub (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
22. rida: 22. rida:
| levikukaardi_seletus =
| levikukaardi_seletus =
}}
}}
'''Orav''' ehk '''harilik orav''' ehk '''punaorav''' (''Sciurus vulgaris'') on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].
'''Orav''' ehk ' on sittatiskinehk '''punaorav''' (''Sciurus vulgaris'') on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].


See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.
See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.

Redaktsioon: 8. detsember 2015, kell 12:00

 See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond); perekonnanime kohta vaata Orav (perekonnanimi)

Harilik orav

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Oravlased Sciuridae
Perekond Orav Sciurus
Liik Harilik orav
Binaarne nimetus
Sciurus vulgaris
Linnaeus, 1758

Orav ehk ' on sittatiskinehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.

Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.

Harilik orav
Foto: Sven Začek

Toitumine

Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.

Eluviis

Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.

Välislingid