Orav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Sten sittub (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
22. rida: | 22. rida: | ||
| levikukaardi_seletus = |
| levikukaardi_seletus = |
||
}} |
}} |
||
'''Orav''' ehk ' |
'''Orav''' ehk ' on sittatiskinehk '''punaorav''' (''Sciurus vulgaris'') on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]]. |
||
See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik. |
See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik. |
Redaktsioon: 8. detsember 2015, kell 12:00
See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond); perekonnanime kohta vaata Orav (perekonnanimi) |
Harilik orav | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Närilised Rodentia |
Sugukond |
Oravlased Sciuridae |
Perekond |
Orav Sciurus |
Liik |
Harilik orav |
Binaarne nimetus | |
Sciurus vulgaris Linnaeus, 1758 | |
|
Orav ehk ' on sittatiskinehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.
Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.
Toitumine
Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.
Eluviis
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Orav |
- Heiki Suurkask: Punaoravad on hädas halloravate topeltohuga, Eesti Päevaleht 20. oktoober 2008