Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja OravADu** (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 193.40.72.49.
Eemaldatud muudatus 4325170, mille tegi 193.40.72.49 (arutelu)
22. rida: 22. rida:
| levikukaardi_seletus =
| levikukaardi_seletus =
}}
}}
'''Orav''' ehk su ema ehk dussunussu (Marko Tasane) on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].
'''Orav''' ehk '''harilik orav''' ehk '''punaorav''' (''Sciurus vulgaris'') on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].


See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.
See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.

Redaktsioon: 8. detsember 2015, kell 10:52

 See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond); perekonnanime kohta vaata Orav (perekonnanimi)

Harilik orav

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Oravlased Sciuridae
Perekond Orav Sciurus
Liik Harilik orav
Binaarne nimetus
Sciurus vulgaris
Linnaeus, 1758

Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.

Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.

Harilik orav
Foto: Sven Začek

Munemine

Sügisel hakkab orav munasi koguma. Ta matab need karli kõhtu peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.

WC

Ta on pidevalt vetsus, kusedes väledalt mööda puutüvesid või sittudes oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga sitt ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.

Välislingid