Embrüoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| ⚫ | '''Embrüoloogia''' (''embryon'' [[ladina keel|ladina]] 'loode' ja ''logos'' 'õpetus') ehk '''arenemisõpetus''' ehk '''lootelugu''' on teadus [[loode|loote]] arenemisest, mis algab [[munarakk|munaraku]] [[viljastamine|viljastamisega]] ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest ([[roomajad]] ja [[linnud]]). Embrüoloogia kui bioloogia osa uurib [[sugurakk]]e, [[viljastumine|viljastumist]] ja loote arengut. |
||
{{toimeta}} |
|||
| ⚫ | '''Embrüoloogia''' (''embryon'' ladina 'loode' ja ''logos'' 'õpetus') ehk '''arenemisõpetus''' ehk '''lootelugu''' on teadus [[loode|loote]] arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest ([[roomajad]] ja [[linnud]]). Embrüoloogia kui bioloogia osa uurib [[sugurakk]]e, [[viljastumine|viljastumist]] ja loote arengut. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Inimese loote arengu vastu tundsid huvi ja võrdlesid |
Inimese loote arengu vastu tundsid huvi ja võrdlesid seda loomade, eriti kana [[embrüo]] arenguga juba [[Hippokrates]] ja [[Aristoteles]]. [[William Harvey]] tõestas [[1651]], et kõik loomad arenevad munast, [[Regnier de Graaf]] avastas [[1672]] [[Graafi folliikulid]], [[Antony van Leeuwenhoek]] ja [[Stephen Hamm]] avastasid [[1677]] [[spermiumid]]. |
||
Omaette teaduseks kujunes embrüoloogia [[18. sajand]]i teisel ja [[19. sajand]]i esimesel poolel seoses [[Kaspar Friedrich Wolff]]i ja [[Karl Ernst von Baer]]i uurimustega. |
Omaette teaduseks kujunes embrüoloogia [[18. sajand]]i teisel ja [[19. sajand]]i esimesel poolel seoses [[Kaspar Friedrich Wolff]]i ja [[Karl Ernst von Baer]]i uurimustega. |
||
Redaktsioon: 21. november 2015, kell 03:50
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud). Embrüoloogia kui bioloogia osa uurib sugurakke, viljastumist ja loote arengut.
Ajalugu
Inimese loote arengu vastu tundsid huvi ja võrdlesid seda loomade, eriti kana embrüo arenguga juba Hippokrates ja Aristoteles. William Harvey tõestas 1651, et kõik loomad arenevad munast, Regnier de Graaf avastas 1672 Graafi folliikulid, Antony van Leeuwenhoek ja Stephen Hamm avastasid 1677 spermiumid.
Omaette teaduseks kujunes embrüoloogia 18. sajandi teisel ja 19. sajandi esimesel poolel seoses Kaspar Friedrich Wolffi ja Karl Ernst von Baeri uurimustega.