Erinevus lehekülje "Haliit" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1 bait ,  4 aasta eest
P
aegajalt > aeg-ajalt
P (Bot: Migrating 43 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q5314 (translate me))
P (aegajalt > aeg-ajalt)
 
Haliit on suhteliselt pehme ([[Mohsi astmik|kõvadus]] 2,5); [[erikaal]] 2,16; [[lõhenevus]] täiuslik. [[Värvus]]elt on puhas haliit läbipaistev ja värvitu, kuid lisandite tõttu võib olla punakas, kollakas või sinakas.
 
Haliit esineb peamiselt [[settekivim]]ites. Haliit kuulub [[Evaporiidid|evaporiitide]] hulka, sest ta moodustub [[Aurumine|auruvast]] veest välja [[Kristalliseerumine|kristalliseerudes]]. [[Merevesi|Merevees]] [[Lahustumine|lahustunud]] [[soolad]]est moodustab haliit 77,6%. Haliit hakkab mereveest kristalliseeruma siis, kui vee kogus on aurumise tõttu vähenenud kümnendikuni esialgsest kogusest. Haliit moodustub peamiselt [[soolajärv]]edes ning madalates [[laguun]]ides ning aegajaltaeg-ajalt üleujutatavates merelahtedes, kus toimub kiire aurustumine (näiteks [[Garabogazi laht]]). Et haliit on enamlevinud [[Silikaatsed mineraalid|silikaatseist]] kivimeist väiksema tihedusega, siis hakkavad sügavamale [[maakoor]]de [[Mattmine|mattuvad]] soolakihid peallasuvate raskemate kivimite mõjul moodustama aeglaselt kõrgemale liikuvaid tilgalaadseid soolakehi, mida nimetatakse [[Soolakuppel|soolakupliteks]] või sooladiapiirideks. [[Nafta]]rikastes piirkondades on soolakuplitega seotud paljud naftaleiukohad, sest soola ja ümbritsevate kivimite vahele tekib struktuurne lõks, mis käitub [[naftapüünis]]ena. Haliiti leidub ka [[Ariidne kliima|ariidsete]] piirkondade [[muld]]ades, kus aurumine ületab [[Sademetehulk|sademetehulga]].
 
{{commons|Category:Halite|Haliit}}
1140

muudatust

Navigeerimismenüü