Liivimaa ordu maamarssal: erinevus redaktsioonide vahel
P Ahsoous teisaldas lehekülje Liivi ordu maamarssal ümbersuunamise Liivimaa ordu maamarssal asemele |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
''' |
'''Liivimaa ordu [[maamarssal]]''' ([[saksa keel]]es ''Landmarschall'') oli [[Liivi ordu]] kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras. |
||
Oma [[Mõõgavendade ordu maamarssal|maamarssalid]] olid juba [[Mõõgavendade ordu]]l. Esimene Liivi ordu maamarssal on teada [[1241]]. aastast ehk 4 aastat pärast ordu asutamist. Maamarssalid kuulusid alati ordu siseringi, olles [[Liivi ordu maameister|ordumeistri]] peamisi abilisi. Alates [[15. sajand]]ist kasvas nende tähtsus veelgi, kui nende valitsemise alla hakati andma laialdasi orduvalduseid. Üha tavalisemaks muutus ka, et ordumeister nimetas oma järglaseks just maamarssali, nõnda said ordumeistriteks endised maamarssalid [[Wolter von Plettenberg]] ([[1494]]. aastal), [[Hermann von Brüggenei]] ([[1535]]) ja [[Heinrich von Galen]] ([[1551]]). [[1556]]. aastal aga püüdis maamarssal [[Jasper von Münster]] eha liitu [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i [[Mecklenburgi Christoph|Christophiga]], mistõttu puhkenud [[koadjuutorivaenus]]e käigus ta tagandati. Viimasel kahel maamarssalil enam erilist poliitilist mõjuvõimu ordus polnud ja [[1560]]. aastal, kui maamarssal [[Philipp Schall von Bell]] [[Härgmäe lahing]]us vangi langes, jäi ametikoht kuni ordu lõpuni [[1562]]. aastal täitmata. |
Oma [[Mõõgavendade ordu maamarssal|maamarssalid]] olid juba [[Mõõgavendade ordu]]l. Esimene Liivi ordu maamarssal on teada [[1241]]. aastast ehk 4 aastat pärast ordu asutamist. Maamarssalid kuulusid alati ordu siseringi, olles [[Liivi ordu maameister|ordumeistri]] peamisi abilisi. Alates [[15. sajand]]ist kasvas nende tähtsus veelgi, kui nende valitsemise alla hakati andma laialdasi orduvalduseid. Üha tavalisemaks muutus ka, et ordumeister nimetas oma järglaseks just maamarssali, nõnda said ordumeistriteks endised maamarssalid [[Wolter von Plettenberg]] ([[1494]]. aastal), [[Hermann von Brüggenei]] ([[1535]]) ja [[Heinrich von Galen]] ([[1551]]). [[1556]]. aastal aga püüdis maamarssal [[Jasper von Münster]] eha liitu [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i [[Mecklenburgi Christoph|Christophiga]], mistõttu puhkenud [[koadjuutorivaenus]]e käigus ta tagandati. Viimasel kahel maamarssalil enam erilist poliitilist mõjuvõimu ordus polnud ja [[1560]]. aastal, kui maamarssal [[Philipp Schall von Bell]] [[Härgmäe lahing]]us vangi langes, jäi ametikoht kuni ordu lõpuni [[1562]]. aastal täitmata. |
||
Redaktsioon: 21. september 2015, kell 13:10
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Oma maamarssalid olid juba Mõõgavendade ordul. Esimene Liivi ordu maamarssal on teada 1241. aastast ehk 4 aastat pärast ordu asutamist. Maamarssalid kuulusid alati ordu siseringi, olles ordumeistri peamisi abilisi. Alates 15. sajandist kasvas nende tähtsus veelgi, kui nende valitsemise alla hakati andma laialdasi orduvalduseid. Üha tavalisemaks muutus ka, et ordumeister nimetas oma järglaseks just maamarssali, nõnda said ordumeistriteks endised maamarssalid Wolter von Plettenberg (1494. aastal), Hermann von Brüggenei (1535) ja Heinrich von Galen (1551). 1556. aastal aga püüdis maamarssal Jasper von Münster eha liitu Riia peapiiskopi koadjuutori Christophiga, mistõttu puhkenud koadjuutorivaenuse käigus ta tagandati. Viimasel kahel maamarssalil enam erilist poliitilist mõjuvõimu ordus polnud ja 1560. aastal, kui maamarssal Philipp Schall von Bell Härgmäe lahingus vangi langes, jäi ametikoht kuni ordu lõpuni 1562. aastal täitmata.