Väliselektronkiht: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Täitunud väliselektronkihiga [[keemiline element|keemilised elemendid]] on üldjuhul [[keemiline inertsus|keemiliselt inertsed]]. |
Täitunud väliselektronkihiga [[keemiline element|keemilised elemendid]] on üldjuhul [[keemiline inertsus|keemiliselt inertsed]]. |
||
[[Keemiline reaktsioon|Keemilised reaktsioonid]] toimuvadki sellises suunas, et [[aatom]]ite väline elektronkiht moodustunud [[molekul]]ides oleks võimalusel maksimaalselt elektronidega täidetud. |
|||
== Väliselektronkiht ja keemilised omadused == |
== Väliselektronkiht ja keemilised omadused == |
||
Redaktsioon: 6. juuni 2015, kell 16:00
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. See mahutab kuni 8 elektroni.
Täitunud väliselektronkiht
Pikemalt artiklis oktett (keemia)
Täitunud väliselektronkihi elektronkonfiguratsioon on s2p6. Seda konfiguratsiooni nimetatakse oktetiks.
Täitunud väliselektronkihiga keemilised elemendid on üldjuhul keemiliselt inertsed. Keemilised reaktsioonid toimuvadki sellises suunas, et aatomite väline elektronkiht moodustunud molekulides oleks võimalusel maksimaalselt elektronidega täidetud.
Väliselektronkiht ja keemilised omadused
Väliselektronkihi elektronkonfiguratsioon määrab enamasti ära elemendi keemilised omadused, kuid mõnel juhul on asi teisiti. Näiteks siirdemetallides on osaliselt täitunud nd-orbitaalid, mille energia on võrreldav väliselektronkihil asuvate (n+1)s-elektronide energiaga. Viimase asjaolu tõttu võivad keemiliste sidemete moodustamisel osaleda ka nd-orbitaalil asuvad elektronid.[viide?] Seega ei asu valentselektronid alati valentselektronkihil.