Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. mai 2015, kell 16:52

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilisi seoseid on kahte liiki:

rinnastus ehk koordinatsioon,
alistus ehk subkoordinatsioon,

Rinnastusseos

Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu. Päike tuli pilve tagant välja ja vihma sadu lõppes.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus), Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed.

Alistusseos

Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja(põhi) ja alistatav(laiend). Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.

Alistusseost on omakorda kaks liiki:

ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne; Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt armsatele lastele, heaks peremeheks.
sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis diivanile, aga tõusis diivanilt, tahab magada, aga hakkab sõitma.

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
-Grammatilisi seoseid on kolme liiki:
+Grammatilisi seoseid on kahte liiki:
 * [[rinnastus]] ehk koordinatsioon,
 * [[alistus]] ehk subkoordinatsioon,
-* [[predikatsioon]].
 ==Rinnastusseos==
-'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
+'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''. '''Päike tuli pilve tagant välja''' ja '''vihma sadu lõppes.'''''
-Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
+Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
-Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus), '''Kohvi keetmine''''' (alus) ja '''''koogi küpsetamine''''' (alus) ''käis kähku.
+Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus), '''''Kohvi keetmine''' (alus) ja '''koogi küpsetamine''' (alus) ''käis kähku.
 Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed. ''<nowiki/>''
@@ 24. rida: / 23. rida: @@
 Alistusseost on omakorda kaks liiki:
-* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne; ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus: ''armsa(t)e(le) las(te)(le)'', hea(ks) peremehe(ks).
+* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne; ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt ''armsa'''t'''ele las'''tele''''', ''hea'''ks''' peremehe'''ks'''.''
 * sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le''',''' '''''aga ''tõusis diivani'''lt''''', ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
-'''<nowiki/>'''
+'''<nowiki/>'''
-==Predikatsioon==
-'''Predikatsioon''' on aluse ja [[öeldis]]e vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Tegusõna (verb) oma
-tähendusega määrab, kas ja kuidas tegijat väljendatakse, tegijaväljend omakorda
-tingib selle verbi kindla pöördelise vormi. Enamik verbe nõuab alust ja saab
-sedakaudu kindla isikuvormi, nt ''Kauplus tutvusta'''s''' oma klienti'''de'''le uusi
-tootei'''d'''. ''Poiss sõiti'''s''' jalgrattaga järve äärde''.''
+''<nowiki/>''
-Kasutatud kirjandus
-Erelt, Mati, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
-Erelt, Mati, T. Erelt, K. Ross 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn.
 [[Kategooria:Süntaks]]