Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. aprill 2015, kell 21:40

Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilisi seoseid on kolm:

Rinnastusseos

Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus), Kohvi keetmnine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Alistusseos

Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja ja alistatav. Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.

Alistusseost on omakorda kaks liiki:

ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne;
sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna.

Predikatsioon

Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid. Poiss sõitis jalgrattaga järve äärde.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Grammatilised seosed''' on moodustajate vahelised tingitusseosed. [[lause moodustajad|Lause moodustajad]] on [[lause]]s üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:
-Grammatilised seosed on lause
-moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega
-grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et
-neid vormistavad grammatilised vahendid:
 * abisõnad: [[sidesõna]]d ja [[kaassõna]]d;
 * muutetunnused: [[käändsõna]]de käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), [[tegusõna]]de pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
 Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
-Grammatilisi seoseid on kolme liiki:
+Grammatilisi seoseid on kolm:
-* [[rinnastus]] ehk koordinatsioon,
+* [[rinnastus]],
-* [[alistus]] ehk subkoordinatsioon,
+* [[alistus]],
 * [[predikatsioon]].
 ==Rinnastusseos==
-'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks [[sidesõnaga]], täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
+'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks [[sidesõnaga]], täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
 Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
-Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus), '''Kohvi keetmnine''''' (alus) ja '''''koogi küpsetamine''''' (alus) ''käis kähku.
+Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus), '''Kohvi keetmnine''''' (alus) ja '''''koogi küpsetamine''''' (alus) ''käis kähku.''
-Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed. ''<nowiki/>''
 ==Alistusseos==
-'''Alistusseos''' ehk '''subordinatsioon''' on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja(põhi) ja alistatav(laiend). Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.
+'''Alistusseos''' ehk '''subordinatsioon''' on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja ja alistatav. Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.
 Alistusseost on omakorda kaks liiki:
-* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne; ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus: armsa(t)e(le) las(te)(le), hea(ks) peremehe(ks).
+* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne;
-* sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le, '''''aga tõusis diivani'''lt''', tahab maga'''da,''' aga hakkab sõit'''ma.<nowiki>'''''</nowiki>''''' ''
+* sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''.
-'''<nowiki/>'''
 ==Predikatsioon==
-'''Predikatsioon''' on aluse ja [[öeldis]]e vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Tegusõna (verb) oma
+'''Predikatsioon''' on aluse ja [[öeldis]]e vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt '''''Kauplus tutvustas''' oma klientidele uusi tooteid. '''Poiss sõitis''' jalgrattaga järve äärde.''
-tähendusega määrab, kas ja kuidas tegijat väljendatakse, tegijaväljend omakorda
-tingib selle verbi kindla pöördelise vormi. Enamik verbe nõuab alust ja saab
-sedakaudu kindla isikuvormi, nt ''Kauplus tutvusta'''s''' oma klienti'''de'''le uusi
-tootei'''d'''. Poiss sõiti'''s''' jalgrattaga järve äärde.''
 [[Kategooria:Süntaks]]