Ühiselu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Ühiselu''' oli Eesti trükikoda.
'''Ühiselu''' oli Eesti trükikoda.


Trükikoja juured ulatuvad [[1633]]. aastasse, kui [[Rootsi kuningas]] läkitas Eestisse trükkali [[Christoph Reusner]]i.<ref name="majandus">[http://majandus.delfi.ee/archive/prisma-print-ja-uhiselu-koonduvad-uhte.d?id=9942503 "Prisma Print ja Ühiselu koonduvad ühte"] Äripäev, 10. märts 2005</ref>
Trükikoja juured ulatuvad [[1633]]. aastasse, kui [[Rootsi kuningas]] läkitas Eestisse trükkali [[Christoph Reusner]]i ja asutati Tallinna gümnaasiumi trükikoda.<ref name="majandus">[http://majandus.delfi.ee/archive/prisma-print-ja-uhiselu-koonduvad-uhte.d?id=9942503 "Prisma Print ja Ühiselu koonduvad ühte"] Äripäev, 10. märts 2005</ref><ref name="TL">Tallinn. Lühientsüklopeedia. Tallinn: Valgus, 1979, lk.318</ref>


Reusneri trükikoja (kandis sel ajal nime [[Lindforsi pärijad]]) omandas 1922. aastal kirjastusühisus "Ühiselu", mis natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude aja toodete hulgas olid ajakirjad "[[Looming (ajakiri)|Looming]]", "[[Loomingu Raamatukogu]]", "[[Noorus]]", "[[Sotsialistlik Põllumajandus]]", ajalehed "[[Sovetskaja Estonija]]", "[[Noorte Hääl]]" jpt.<ref name="reusner">[http://www.reusner.ee/Ajalugu Ajalugu] Reusner.ee (vaadatud 6. aprillil 2013)</ref>
1829. aastast kandis trükikoda nime "[[Lindforsi pärijad]]".<ref name="TL" /> 1922. aastal omandas trükikoja kirjastusühisus "Ühiselu", mis natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude aja toodete hulgas olid ajakirjad "[[Looming (ajakiri)|Looming]]", "[[Loomingu Raamatukogu]]", "[[Noorus]]" ja "[[Sotsialistlik Põllumajandus]]", ajalehed "[[Sovetskaja Estonija]]" ja "[[Noorte Hääl]]", trükiti [[raamat]]uid ja [[brošüür]]e ning [[pakend]]eid.<ref name="reusner">[http://www.reusner.ee/Ajalugu Ajalugu] Reusner.ee (vaadatud 6. aprillil 2013)</ref>


Ühiselu erastati aastal 1997.<ref name="reusner"/>
1973. aastast kuulus trükikoda tootmiskoondisse [[Eesti Trükitööstus]]. 1979. aasta seisuga töötas trükikojas 192 töötajat.<ref name="TL" /> Trükikoda Ühiselu erastati aastal 1997.<ref name="reusner"/>


2005. aastal ühinesid Ühiselu ja [[Prisma Print]] ning hakkasid tegutsema Eesti ühe suurima kirjastajatest mittesõltuva trükikojana nime all AS Reusner. Prisma Print oli AS Ühiselu enamusosanik juba 2002. aastast.<ref name="majandus"/>
2005. aastal ühinesid Ühiselu ja [[Prisma Print]] ning hakkasid tegutsema Eesti ühe suurima kirjastajatest mittesõltuva trükikojana nime all AS Reusner. Prisma Print oli AS Ühiselu enamusosanik juba 2002. aastast.<ref name="majandus"/>

Redaktsioon: 7. aprill 2015, kell 14:24

 See artikkel räägib trükikojast, Kukerpillide laulu kohta vaata artiklit Ühiselu (laul).

Ühiselu oli Eesti trükikoda.

Trükikoja juured ulatuvad 1633. aastasse, kui Rootsi kuningas läkitas Eestisse trükkali Christoph Reusneri ja asutati Tallinna gümnaasiumi trükikoda.[1][2]

1829. aastast kandis trükikoda nime "Lindforsi pärijad".[2] 1922. aastal omandas trükikoja kirjastusühisus "Ühiselu", mis natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude aja toodete hulgas olid ajakirjad "Looming", "Loomingu Raamatukogu", "Noorus" ja "Sotsialistlik Põllumajandus", ajalehed "Sovetskaja Estonija" ja "Noorte Hääl", trükiti raamatuid ja brošüüre ning pakendeid.[3]

1973. aastast kuulus trükikoda tootmiskoondisse Eesti Trükitööstus. 1979. aasta seisuga töötas trükikojas 192 töötajat.[2] Trükikoda Ühiselu erastati aastal 1997.[3]

2005. aastal ühinesid Ühiselu ja Prisma Print ning hakkasid tegutsema Eesti ühe suurima kirjastajatest mittesõltuva trükikojana nime all AS Reusner. Prisma Print oli AS Ühiselu enamusosanik juba 2002. aastast.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 "Prisma Print ja Ühiselu koonduvad ühte" Äripäev, 10. märts 2005
  2. 2,0 2,1 2,2 Tallinn. Lühientsüklopeedia. Tallinn: Valgus, 1979, lk.318
  3. 3,0 3,1 Ajalugu Reusner.ee (vaadatud 6. aprillil 2013)