Keemiline stabiilsus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Mingi aine keemiline stabiilsus ei ole alati üheselt määratletav erinevate tingimuste ja erinevate protsesside jaoks, kuna see sõltub mitmesugustest faktoritest. Rääkides keemilisest stabiilsusest peetakse reeglina silmas, |
Mingi aine keemiline stabiilsus ei ole alati üheselt määratletav erinevate tingimuste ja erinevate protsesside jaoks, kuna see sõltub mitmesugustest faktoritest. Rääkides keemilisest stabiilsusest peetakse reeglina silmas, |
||
*et aine (ühend) ei lagune tavalistel tingimustel |
*et aine (ühend) ei lagune tavalistel tingimustel |
||
*et aine on stabiilne mingit kindlat tüüpi protsesside või tingimuste suhtes: [[ |
*et aine on stabiilne mingit kindlat tüüpi protsesside või tingimuste suhtes: [[alus (keemia)|aluste]] suhtes, [[happed|hapete]] suhtes, (õhu)[[hapnik]]u suhtes ([[korrosioon]]ikindlus), termiline stabiilsus jm. |
||
Keemilist stabiilsust iseloomustab ka aine [[reaktsioonivõime]], mis stabiilsel ainel vaadeldavatel tingimustel on olematu või tühine. |
[[termodünaamika|Termodünaamiliselt]] tähendab süsteemi stabiilsus [[Gibbsi vabaenergia]] miinimumi. Keemilist stabiilsust iseloomustab ka aine [[reaktsioonivõime]], mis stabiilsel ainel vaadeldavatel tingimustel on olematu või tühine. |
||
==Mineraalide keemiline stabiilsus== |
==Mineraalide keemiline stabiilsus== |
||
Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 14:14
Keemiline stabiilsus iseloomustab keemilise süsteemi (näiteks keemilise ühendi, materjali, mineraali) omadust mitte muunduda tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes.
Mingi aine keemiline stabiilsus ei ole alati üheselt määratletav erinevate tingimuste ja erinevate protsesside jaoks, kuna see sõltub mitmesugustest faktoritest. Rääkides keemilisest stabiilsusest peetakse reeglina silmas,
- et aine (ühend) ei lagune tavalistel tingimustel
- et aine on stabiilne mingit kindlat tüüpi protsesside või tingimuste suhtes: aluste suhtes, hapete suhtes, (õhu)hapniku suhtes (korrosioonikindlus), termiline stabiilsus jm.
Termodünaamiliselt tähendab süsteemi stabiilsus Gibbsi vabaenergia miinimumi. Keemilist stabiilsust iseloomustab ka aine reaktsioonivõime, mis stabiilsel ainel vaadeldavatel tingimustel on olematu või tühine.
Mineraalide keemiline stabiilsus
Mõistet "keemiline stabiilsus" kasutatakse geoloogias iseloomustamaks mineraalide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite (rõhk ja temperatuur) muutumisel. Näiteks subduktsioonivööndides sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.
Enamus mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatuid metastabiilseid süsteeme.[1]