Keemiline stabiilsus: erinevus redaktsioonide vahel
P Andres teisaldas lehekülje Keemiline stabiilsus (geoloogia) ümbersuunamise Keemiline stabiilsus asemele |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Keemiline stabiilsus''' on [[keemiline süsteem|keemilise süsteemi]] (näiteks [[keemiline ühend|keemilise ühendi]], [[materjal]]i, [[mineraal]]i) omadus säilitada oma [[keemiline koostis]] hoolimata võimalikest [[keemiline reaktsioon|keemilistest reaktsioonidest]] selle sees ja välismõjudest. |
|||
{{See artikkel| räägib geoloogia mõistest; keemias kasutatava mõiste kohta vaata artiklit [[Keemiline stabiilsus (keemia)]].}} |
|||
==Mineraalide keemiline stabiilsus== |
|||
Mõistet "'''keemiline stabiilsus'''" kasutatakse [[geoloogia]]s iseloomustamaks [[mineraal]]ide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite ([[rõhk]] ja [[temperatuur]]) muutumisel. Näiteks [[subduktsioonivöönd]]ides sügavamale vajuvad [[kivim]]id soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks. |
Mõistet "'''keemiline stabiilsus'''" kasutatakse [[geoloogia]]s iseloomustamaks [[mineraal]]ide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite ([[rõhk]] ja [[temperatuur]]) muutumisel. Näiteks [[subduktsioonivöönd]]ides sügavamale vajuvad [[kivim]]id soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks. |
||
Redaktsioon: 3. veebruar 2015, kell 11:43
Keemiline stabiilsus on keemilise süsteemi (näiteks keemilise ühendi, materjali, mineraali) omadus säilitada oma keemiline koostis hoolimata võimalikest keemilistest reaktsioonidest selle sees ja välismõjudest.
Mineraalide keemiline stabiilsus
Mõistet "keemiline stabiilsus" kasutatakse geoloogias iseloomustamaks mineraalide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite (rõhk ja temperatuur) muutumisel. Näiteks subduktsioonivööndides sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.
Enamus mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatuid metastabiilseid süsteeme.[1]