Leer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sün Rahvakult lex |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Leeriks''' ([[saksa keel|saksa]] sõnast ''Lehre'' 'õpetus') nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas [[katoliku kirik]]us ja [[luteri kirik]]us) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast. Leeri käigus õpetatakse lapsele selgeks kristliku õpetuse põhitõed. Leeriõnnistuse ([[konfirmatsioon]]i) saanu loetakse täiskasvanuks. Tänapäeval käivad leeris ka täiskasvanud. |
'''Leeriks''' ([[saksa keel|saksa]] sõnast ''Lehre'' 'õpetus'; murdekeeles ka ''peakool'') nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas [[katoliku kirik]]us ja [[luteri kirik]]us) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast. Leeri käigus õpetatakse lapsele selgeks kristliku õpetuse põhitõed. Leeriõnnistuse ([[konfirmatsioon]]i) saanu loetakse täiskasvanuks. Tänapäeval käivad leeris ka täiskasvanud. |
||
===Eeldused=== |
===Eeldused=== |
||
Redaktsioon: 10. jaanuar 2015, kell 16:35
Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast. Leeri käigus õpetatakse lapsele selgeks kristliku õpetuse põhitõed. Leeriõnnistuse (konfirmatsiooni) saanu loetakse täiskasvanuks. Tänapäeval käivad leeris ka täiskasvanud.
Eeldused
Leeri läbimiseks peab inimene olema ristitud.
Dokumentatsioon
Leeri läbinule antakse pärast leeriõnnistust vastav dokument – leeritunnistus.
Kirjandus
- Ove Sander. "Kiriklikest talitustest: mis on leer?". Nõmme Sõnumid. 19. märts 2010
Välislingid
- Marek Roots. Kuldleer Keila Miikaeli kirikus. Eesti Kirik. 20. mai 2008