Korv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, 22. juuli 2012.jpg|pisi|Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, juuli 2012]] |
[[Pilt:Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, 22. juuli 2012.jpg|pisi|Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, juuli 2012]] |
||
[[Pilt:Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal Tartu hansapäevade Jõelinnas, 20. juuli 2012.jpg|pisi|Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal, juuli 2012.]] |
[[Pilt:Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal Tartu hansapäevade Jõelinnas, 20. juuli 2012.jpg|pisi|Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal, juuli 2012.]] |
||
'''Korv''' oli algselt [[vits]]test, [[puukoor]]est või muust vastupidavast |
'''Korv''' oli algselt [[vits]]test, [[puukoor]]est või muust vastupidavast loodu |
||
[[punumine|punutud]] avar [[anum]], mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks. Et korvis [[vedelik]]ke hoida, tuli korvi tihendada vettpidava materjaliga, näiteks [[savi]]ga. Tänapäeval nimetatakse korviks ka kunstmaterjalidest anumaid, mille pind ei ole tavaliselt õhu- ja veekindel; levinuim näide on [[plastmass]]ist või [[metall]]ist [[ostukorv]]. |
[[punumine|punutud]] avar [[anum]], mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks. Et korvis [[vedelik]]ke hoida, tuli korvi tihendada vettpidava materjaliga, näiteks [[savi]]ga. Tänapäeval nimetatakse korviks ka kunstmaterjalidest anumaid, mille pind ei ole tavaliselt õhu- ja veekindel; levinuim näide on [[plastmass]]ist või [[metall]]ist [[ostukorv]]. |
||
Redaktsioon: 5. jaanuar 2015, kell 21:06
Korv oli algselt vitstest, puukoorest või muust vastupidavast loodu
punutud avar anum, mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks. Et korvis vedelikke hoida, tuli korvi tihendada vettpidava materjaliga, näiteks saviga. Tänapäeval nimetatakse korviks ka kunstmaterjalidest anumaid, mille pind ei ole tavaliselt õhu- ja veekindel; levinuim näide on plastmassist või metallist ostukorv.
Korv võib olla pealt lahtine või kaanega suletav, kaas võib omakorda olla korvi külge kinnitatud või eraldiseisev. Leidub ka korvide ja muude anumate vahelisi üleminekuvorme nagu korvpudel.
Anumatena kasutati korve paljudes kultuurides mitmesuguseks otstarbeks, näiteks kartulivõtul kartulite kogumiseks ja kalapüügil kalade hoidmiseks - madalas vees hoitud korvis püsisid püütud kalad elus.
Uuemal ajal nimetatakse korvideks analoogia põhjal ka muid esemeid, näiteks on korv korvpallis rõngast ja lühikesest rõngakujulisest võrgust koosnev sihtmärk, millest tuleb läbi visata pall. Mootorrataste puhul kõneldakse külgkorvist, milles istub kaassõitja. Kuigi pesukorvidena pruugitakse tänini sageli punutud mööbliesemeid, mille seintest läbi pääsev õhk ei lase pesul kopitama minna, ei pruugi neil siiski traditsiooniliste korvidega enam materjalilt ega kujult kuigi palju ühist olla.