Lauseliige: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Keeleteadus |
|||
24. rida: | 24. rida: | ||
[[Kategooria: Keeleteadus]] |
|||
[[Kategooria: Süntaks]] |
[[Kategooria: Süntaks]] |
Redaktsioon: 28. detsember 2014, kell 20:28
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Lauseliikmed jagunevad kaheks:
- lause pealiikmed, milleks on alus ja öeldis
- lause kõrvalliikmed, milleks on sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.
Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.
Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
Lause pealiikmed
- Pikemalt artiklis Lause pealiikmed
Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.
Lause kõrvalliikmed
- Pikemalt artiklis Lause kõrvalliikmed
- Sihitis ehk grammatiline objekt
- Öeldistäide ehk predikatiiv
- Määrus ehk adverbiaal
- Täiend ehk atribuut