Kaudne kõneviis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi,

nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva.
  • Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga.
  • Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus.
nt Nad olevat ära kolinud.
  • Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas.
nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi.
  • Kvotatiivi tunnus on vat,
nt söövat, vaatavat
  • Kaudsel kõneviisil on kaks aega – olevik ja üldminevik.
    • Olevik: nägevat, rääkivat.
    • Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud.


Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg.

  • Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku).
nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa.
  • Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis.
nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga vastamisi sattunud.
  • da-infinitiiv (kõnekeelne, väljendab olevikku.
nt Minust hoovata seletamatut võlu.
  • nagu (justkui-, justnagu-, otsekui)- kõrvallause, kus verb on tingivas kõneviisis.
nt Minu sõber väidab, nagu ei oskaks mina naelagi seina lüüa.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]