Mürgistus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
31. rida: 31. rida:


[[Kategooria: Meditsiin]]
[[Kategooria: Meditsiin]]
[[Kategooria: Toksikoloogia]]
[[Kategooria: Veterinaaria]]
[[Kategooria: Veterinaaria]]

Redaktsioon: 17. detsember 2014, kell 10:09

Mürgistus ehk mürgitus (ka intoksikatsioon) on väliskeskkonnast looma organismi nii tahtlikult kui juhuslikult sattunud või organismis eneses tekkinud mürgi mõjul tekkiv peamiselt äge haigusseisund.

Mürgituse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgituse esile kutsuda võivast ainest.

Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on alkohol (alkoholimürgistus), metanool, uimastid, ravimite üledoos, erinevad kemikaalid, vingugaas ehk süsinikoksiid CO (vingumürgistus). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit (toidumürgistus), putukahammustused (sh mesilaste ja herilased ning skorpionite 'nõelamine'), mürkmadude hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.

Mürgituse kahtluse või ka tegeliku mürgituse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, hädaabinumbrile 112 (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Mürgistuse tüüpilisteks sümptomiteks on oksendamine, peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, teadvusehäired, krambid, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused.

Mürgistus võib kulgeda ägeda või kroonilise haiguspildiga.

Mürgistuste ravis kasutatakse detoksikatsiooni meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõnede mürgistuse puhul saab kasutada antidootravi ehk vastumürgi manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.[1] Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina etanooli, et takistada metanooli lagundamist maksas.[2]

Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.[3].

Liigid (osaline)

Vaata ka

Viited

Kasutatud kirjandus

  • tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS Medicina, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0