Suitid: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: 'thumb|Suitide lipp '''Suitid''' (läti ''Suiti'') on läti keelt kõnelev balti rahvas, mille ajalooliseks keskuseks on...' |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Suitid''' ([[Läti keel|läti]] ''Suiti'') on [[läti keel]]t kõnelev [[baltlased|balti]] rahvas, mille ajalooliseks keskuseks on [[Alsunga]]. Tänapäeval on suite ligikaudu 2500. |
'''Suitid''' ([[Läti keel|läti]] ''Suiti'') on [[läti keel]]t kõnelev [[baltlased|balti]] rahvas, mille ajalooliseks keskuseks on [[Alsunga]]. Tänapäeval on suite ligikaudu 2500. |
||
Suite eristab lätlastest katoliku usk, ka on nende kultuuris säilinud mitmed vanapärased jooned. Kultuuriliste eripärade tõttu ei ole kõik suitide aladel elavad katoliiklased |
Suite eristab lätlastest katoliku usk, ka on nende kultuuris säilinud mitmed vanapärased jooned. Kultuuriliste eripärade tõttu ei ole kõik suitide aladel elavad katoliiklased suitid. |
||
Aastail [[1573]]-[[1738]] oli loss Alsunga mõisa keskuseks, mille omanikeks olid Schwerinid. Aastal [[1623]] võttis toonane mõisnik Johan Ulrich von Schwerin poola päritolu preili Barbara Konarskaga abiellumiseks vastu katoliku usu ja tõi Alsungasse [[jesuiidid]]. Jesuiitide misjonitöö tagajärjel pöördus osa rahvast katoliku usku, tänapäeval elavad nende järglased Lätis [[suitid]]e rahvakilluna. Rahva nimi tulenebki jesuiitidest. Aastal [[1623]] valmis ka suitide keskuseks olev Alsunga katoliku kirik. |
Aastail [[1573]]-[[1738]] oli loss Alsunga mõisa keskuseks, mille omanikeks olid Schwerinid. Aastal [[1623]] võttis toonane mõisnik Johan Ulrich von Schwerin poola päritolu preili Barbara Konarskaga abiellumiseks vastu katoliku usu ja tõi Alsungasse [[jesuiidid]]. Jesuiitide misjonitöö tagajärjel pöördus osa rahvast katoliku usku, tänapäeval elavad nende järglased Lätis [[suitid]]e rahvakilluna. Rahva nimi tulenebki jesuiitidest. Aastal [[1623]] valmis ka suitide keskuseks olev Alsunga katoliku kirik. |
||
Tänapäeval elavad suidid [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonnas, aga ka mõnes ümbritsevas vallas. Suitide kultuur kuulub [[Läti kultuurikaanon]]isse. |
Tänapäeval elavad suidid [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonnas]], aga ka mõnes ümbritsevas vallas. Suitide kultuur kuulub [[Läti kultuurikaanon]]isse. |
||
[[Kategooria:Läti ajalugu]] |
[[Kategooria:Läti ajalugu]] |
||
Redaktsioon: 8. september 2014, kell 13:57
Suitid (läti Suiti) on läti keelt kõnelev balti rahvas, mille ajalooliseks keskuseks on Alsunga. Tänapäeval on suite ligikaudu 2500.
Suite eristab lätlastest katoliku usk, ka on nende kultuuris säilinud mitmed vanapärased jooned. Kultuuriliste eripärade tõttu ei ole kõik suitide aladel elavad katoliiklased suitid.
Aastail 1573-1738 oli loss Alsunga mõisa keskuseks, mille omanikeks olid Schwerinid. Aastal 1623 võttis toonane mõisnik Johan Ulrich von Schwerin poola päritolu preili Barbara Konarskaga abiellumiseks vastu katoliku usu ja tõi Alsungasse jesuiidid. Jesuiitide misjonitöö tagajärjel pöördus osa rahvast katoliku usku, tänapäeval elavad nende järglased Lätis suitide rahvakilluna. Rahva nimi tulenebki jesuiitidest. Aastal 1623 valmis ka suitide keskuseks olev Alsunga katoliku kirik.
Tänapäeval elavad suidid Alsunga piirkonnas, aga ka mõnes ümbritsevas vallas. Suitide kultuur kuulub Läti kultuurikaanonisse.