Karula rahvuspark: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
19. rida: 19. rida:


Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga.
Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga.
Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on [[Ähijärv]]. Rahvuspargis asuvad veel [[Alakonnu järv]], [[Kaugjärv]], [[Kogrõjärv (Saarjärve)|Kogrõjärv]], [[Koobassaare järv]], [[Väike-Apja järv]], [[Küünimetsa järv]], [[Mähkli järv]], [[Peräjärv (Ähijärve)|Perajärv]], [[Suur Pehmejärv]], [[Suur-Saarjärv]], [[Väike-Saarjärv]], [[Sibula järv]], jt.
Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on [[Ähijärv]]. Rahvuspargis asuvad veel [[Alakonnu järv]], [[Kaadsijärv]], [[Kallõtõ järv]], [[Kaugjärv]], [[Kogrõjärv (Saarjärve)|Kogrõjärv]], [[Konnumäe järv]], [[Koobassaare järv]], [[Köstrijärv]], [[Küüdre järv]], [[Küünimetsa järv]], [[Linnajärv]], [[Mikilä järv]], [[Mudajärv]], [[Mustärv]], [[Mähkli järv]], [[Papijärv]], [[Peräjärv (Ähijärve)|Perajärv]], [[Pormeistri järv]], [[Rebäsejärv]], [[Savijärv]], [[Sibula järv]], [[Suur Pehmejärv]], [[Suur-Saarjärv]], [[Viitka järv]], [[Väike-Apja järv]], [[Väike-Saarjärv]], [[Õdri järv]], jt.

Rahvuspargi alalt saavad alguse [[Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Jundi oja]], jt.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 28. juuli 2014, kell 08:25

Vaade Karula rahvuspargis Tornimäe vaatetornist põhjasuunas.

Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.

Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.

Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla vallas ja Mõniste vallas) ja osa Valga maakonnas (Karula vallas). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust.

Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Rahvuspargi ja Karula kihelkonna elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast Karula Hoiu Ühing.

Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.

Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.

Loodus

Karula rahvuspark. Vaade edelasse Rebasemõisa tornist

Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.

Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi, kõrgusega 137 m üle merepinna.

Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on Ähijärv. Rahvuspargis asuvad veel Alakonnu järv, Kaadsijärv, Kallõtõ järv, Kaugjärv, Kogrõjärv, Konnumäe järv, Koobassaare järv, Köstrijärv, Küüdre järv, Küünimetsa järv, Linnajärv, Mikilä järv, Mudajärv, Mustärv, Mähkli järv, Papijärv, Perajärv, Pormeistri järv, Rebäsejärv, Savijärv, Sibula järv, Suur Pehmejärv, Suur-Saarjärv, Viitka järv, Väike-Apja järv, Väike-Saarjärv, Õdri järv, jt.

Rahvuspargi alalt saavad alguse Mustjõgi, Hargla oja, Jundi oja, jt.

Vaata ka

Välislingid