Difuusne udukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Difuusne udukogu''' ehk '''hajus udu''' ehk '''hele udu''' on udukogu, mis kiirgab valgust (emissioonudu) või peegeldab valgust (peegeldav udukogu). Mõnikord arv...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Difuusne udukogu''' ehk '''hajus udu''' ehk '''hele udu''' on [[udukogu]], mis kiirgab valgust ([[emissioonudu]]) või peegeldab valgust ([[peegeldav |
'''Difuusne udukogu''' ehk '''hajus udu''' ehk '''hele udu''' on [[udukogu]], mis kiirgab valgust ([[emissioonudu]]) või peegeldab valgust ([[peegeldav udu]]). Mõnikord arvestatakse nende hulka ka [[supernoova jäänuk]]id. |
||
Difuusseid udukogusid vastandatakse [[tume udu|tumedatele ududele]]<ref>"[[Väike entsüklopeedia|Väikeses entsüklopeedias]]" arvatakse ka tumedad udud difuussete udukogude hulka</ref> ja [[planetaarudu]]dele. Erinevalt planetaarududest on hajusad udud ebakorrapärase kujuga ja nende helendust võib põhjustada mitu [[täht (astronoomia)|täht]]e. |
Difuusseid udukogusid vastandatakse [[tume udu|tumedatele ududele]]<ref>"[[Väike entsüklopeedia|Väikeses entsüklopeedias]]" arvatakse ka tumedad udud difuussete udukogude hulka</ref> ja [[planetaarudu]]dele. Erinevalt planetaarududest on hajusad udud ebakorrapärase kujuga ja nende helendust võib põhjustada mitu [[täht (astronoomia)|täht]]e. |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Hajusa udu [[mass]] võib moodustada kuni 100 000 [[Päikese mass]]i. |
Hajusa udu [[mass]] võib moodustada kuni 100 000 [[Päikese mass]]i. |
||
Tuntuim difuusne udukogu on [[Orioni udu]]. |
|||
==Märkused== |
==Märkused== |
||
Redaktsioon: 5. juuli 2014, kell 22:38
Difuusne udukogu ehk hajus udu ehk hele udu on udukogu, mis kiirgab valgust (emissioonudu) või peegeldab valgust (peegeldav udu). Mõnikord arvestatakse nende hulka ka supernoova jäänukid.
Difuusseid udukogusid vastandatakse tumedatele ududele[1] ja planetaarududele. Erinevalt planetaarududest on hajusad udud ebakorrapärase kujuga ja nende helendust võib põhjustada mitu tähte.
Suured ja massiivsed hajusad udud on sageli H-II-piirkonnad, kus tekivad täheassotsiatsioonid ja täheparved. Mõned neist noortest tähtedest on nii massiivsed ja kuumad, et nende suur kiirgusenergia paneb udu gaasi (enamasti vesiniku) helendama; nii tekivadki emissioonudud. Kui tähed ei ole nii kuumad, siis peegeldub nende valgus tolmul, nii et tekib peegeldav udu, mis paistab valge või sinisena.
Hajusa udu mass võib moodustada kuni 100 000 Päikese massi.
Tuntuim difuusne udukogu on Orioni udu.
Märkused
- ↑ "Väikeses entsüklopeedias" arvatakse ka tumedad udud difuussete udukogude hulka