Venus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Venus''' on [[vanarooma mütoloogia]]s armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja küllusega jumalanna. |
'''Venus''' on [[vanarooma mütoloogia]]s armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja küllusega jumalanna. |
||
Venuse kultuseviisid vastasid [[Aphrodite]] kultuseviisidele; peale selle oli ta '''Venus genetrix''', rooma rahva esiema, ''mater Aeneadum'', sest ta oli [[Aineas]]e ema. Aineias olevat pärast [[Trooja]] vallutamist põgenenud [[Itaalia]]sse. Eriti [[Julius]]te sugukond, kes pidas oma esiisaks Venuse pojapoega [[Iulus]], austas Venust oma esiemana. Sellepärast rajas [[Julius Caesar]] Venus genetrixile [[Foorum]]ile [[46 eKr]] luksusliku templi, mille juures peeti igal aastatel 11-päevaseid mänge [[saturnaalid|saturnaale]]. Ka Gaius Octavius ([[Augustus]]) seostas end Venusega: [[Primaporta Augustus]]e kuju jalamil on kujutatud Venuse atribuutlooma [[delfiin]]i. Venusele kui kogu rooma rahva esivanemale ja [[Roma]]le oli pühendatud ka [[Hadrianus]]e [[135]] valminud luksuslik kaksiktempel [[Colosseum]]i lähedal (hilisema nimega ''templum Urbis''), mis on praegu varemetes. |
|||
Teda peeti kõigi roomlaste emaks, kellest kõik roomlased põlvnevad, sest tema poeg [[Aineias]] olevat pärast [[Trooja]] vallutamist põgenenud [[Itaalia]]sse. Näiteks [[Julius Caesar]] väitis, et tema esivanemaks on Venus. |
|||
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle [[vanakreeka mütoloogia]]st, kes kutsusid jumalannat [[Aphrodite]]ks. |
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle [[vanakreeka mütoloogia]]st, kes kutsusid jumalannat [[Aphrodite]]ks. |
||
Redaktsioon: 5. aprill 2014, kell 23:19
|
See artikkel räägib jumalannast; filmi kohta vaata artiklit Venus (film) |
Venus on vanarooma mütoloogias armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja küllusega jumalanna.
Venuse kultuseviisid vastasid Aphrodite kultuseviisidele; peale selle oli ta Venus genetrix, rooma rahva esiema, mater Aeneadum, sest ta oli Ainease ema. Aineias olevat pärast Trooja vallutamist põgenenud Itaaliasse. Eriti Juliuste sugukond, kes pidas oma esiisaks Venuse pojapoega Iulus, austas Venust oma esiemana. Sellepärast rajas Julius Caesar Venus genetrixile Foorumile 46 eKr luksusliku templi, mille juures peeti igal aastatel 11-päevaseid mänge saturnaale. Ka Gaius Octavius (Augustus) seostas end Venusega: Primaporta Augustuse kuju jalamil on kujutatud Venuse atribuutlooma delfiini. Venusele kui kogu rooma rahva esivanemale ja Romale oli pühendatud ka Hadrianuse 135 valminud luksuslik kaksiktempel Colosseumi lähedal (hilisema nimega templum Urbis), mis on praegu varemetes.
Roomlased on võtnud Venuse müüdi ja kujutamise üle vanakreeka mütoloogiast, kes kutsusid jumalannat Aphroditeks.