Põlva rajoon: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Põlva maakonna ajalugu |
PResümee puudub |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.<ref name="loodus"/> |
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.<ref name="loodus"/> |
||
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.<ref name="polvamaa"/> |
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber [[Põlve maakond|Põlva maakonnaks]].<ref name="polvamaa"/> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 25. detsember 2013, kell 12:03
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskuseks oli Põlva asula.[1]
Rajoon koosnes kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See nö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2]
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.[2]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]