Pühajärv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
| suubuvad = Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja |
| suubuvad = Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja |
||
| voolab_välja = [[Väike-Emajõgi]] |
| voolab_välja = [[Väike-Emajõgi]] |
||
| järve_pindala = |
| järve_pindala = 285,9 ha |
||
| kõrgus_merepinnast = 115 m |
| kõrgus_merepinnast = 115 m |
||
| suurim_pikkus = 3,5 km |
| suurim_pikkus = 3,5 km |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
== Kirjeldus == |
== Kirjeldus == |
||
Pühajärv on põhjakirde-lõunaedela suunas piklik |
Pühajärv on põhjakirde-lõunaedela suunas piklik 285,9 ha suurune järv (3,5 km pikk ja 1,6 km lai), mis asub 115 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] merepinnast [[Otepää kõrgustik]]ul. Tema suurim sügavus on 8,5 m. |
||
Järves on 5 [[saar]]t, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. |
Järves on 5 [[saar]]t, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. |
||
Redaktsioon: 4. detsember 2013, kell 18:38
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2012) |
| Pühajärv | |
|---|---|
 | |
| Valgla maad |
 Eesti |
| Sissevool | Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja |
| Väljavool | Väike-Emajõgi |
| Pindala | 285,9 ha |
| Pikkus | 3,5 km |
| Laius | 1,6 km |
| Keskmine sügavus | 4,3 m |
| Suurim sügavus | 8,5 m |
| Maht | 12 293 700 m3 |
| Kõrgus merepinnast | 115 m |
| Koordinaadid | 58° 1′ 41″ N, 26° 27′ 30″ E |
Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool. Üks Eestimaa kaunimaid järvi, milles paikneb Väike-Emajõe lähe.
Kirjeldus
Pühajärv on põhjakirde-lõunaedela suunas piklik 285,9 ha suurune järv (3,5 km pikk ja 1,6 km lai), mis asub 115 m kõrgusel merepinnast Otepää kõrgustikul. Tema suurim sügavus on 8,5 m.
Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased.
Läbivool
Pühajärv on tugeva läbivooluga, siia suubuvad Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja, samuti teisi kraave ja leidub rohkesti allikaid.
Järve lõunaosas asub Väike-Emajõe lähe, mille kaudu toimub väljavool.
Kalastik
Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgnevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk.
Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi.
Muistendid
Nii järve kui ka selle tekkimise kohta mitmeid legende ja rahvamuistendeid[1].
Kahe muistendi järgi on järv tekkinud suurte äikesevihmade tagajärjel. Ühel juhul Otepää elanikud palunud taevaisa anda neile vett ja taevaisa kuulnudki seda palvet ning avanud taevaluugid. Teisel juhul olla praeguse järve asukohas elanud väga õelad inimesed, ja seal valitsenud pidev riid ning tülid. Vanaisa olnud nende üle pahane ja otsustanud nad hävitada, kuid andnud meeleparanduseks kolm päeva aega. Ta lasknud hirmsal kõuepilvel Munamäe kanti tulla ja sellel seal hirmsasti kärkida. Pilvest hüüdnud ka hääl "" Hoidke endid!" Nii müristanud äiksepilv kolm päeva ja löönud välku, kuid inimesed polnud sellest välja teinud ja tülitsenud ning riielnud ikka edasi. Siis lõppenud Vanataadi kannatus ja ta lasknud kõuepilvedel maale vajuda. Veed katnud kõik ja tekkinud järv.
Kolmanda legendi järgi sadanud järv taevast maapeale kui inimesed pühas tammikus seda maapealt taevas nägid ning selle kohinat kuulsid ja üks nende seast öelnud: “Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal”.
Neljanda muistendi järgi tekkinud järv Linda silmaveest kui see leinas oma lahingus surma saanud poegi.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak, lk 172–173.