Isik (keeleteadus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. november 2013, kell 20:59

Isik on üks öeldise grammatiline kategooria. Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis.

Eesti keel

Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad, tegusõna pöördelisi vorme.

Mina õpin eesti filoloogiat; Teie soovite poodi minna.

Isikut tähistatakse ka konkreetsete nimisõnade ning nimedega.

Maria kirjutab luuletusi; Hulk lapsi jälgis teatrietendust.

Esimene isik on kõneleja.
Teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub.
Kolmas isik on see, kellest räägitakse.

Isik ja arv

Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret.

Ainsus:

mina ~ ma
sina ~ sa
tema ~ ta

Mitmus:

meie ~ me
teie ~ te
nemad ~ nad

Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui täisaluseks on

mina ~ ma
sina ~ sa
meie ~ me või mina + substantiiv(id)
teie ~ te või sina + substantiiv(id)

(Me) sööme; (Sa) harjutad; (Te) karjute.

Ülejäänud juhtudel on öeldis 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.

Grupp turiste vaatleb monumenti; Täna külmetab.

Imperatiivi mitmuse 1. pöörde puhul on isiku ärajätmine kohustuslik.

Õppigem hoolega; Astugem kiiresti; Laulgem valjemini.

Kasutatud kirjandus

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.
Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 27-29.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 ==Eesti keel==
-* Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi [[asesõnu]] ''mina'', ''sina'', ''tema'' või mitmuses ''meie'', ''teie'', ''nemad'', [[tegusõna]] pöördelisi vorme:
+* Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi [[asesõnu]] ''mina'', ''sina'', ''tema'' või mitmuses ''meie'', ''teie'', ''nemad'', [[tegusõna]] pöördelisi vorme.
 '''''Mina''''' ''õpin eesti filoloogiat'';'' ''
 '''''Teie''''' ''soovite poodi minna.''
-* Isikut tähistatakse ka konkreetsete [[nimisõna]]de ning nimedega:
+* Isikut tähistatakse ka konkreetsete [[nimisõna]]de ning nimedega.
 '''''Maria''''' ''kirjutab luuletusi'';'' ''
 '''''Hulk lapsi''''' ''jälgis teatrietendust.''
- <br />
 * Esimene isik on [[kõneleja]].
 * Teine isik on see, kelle poole [[kõneleja]] pöördub.
@@ 21. rida: / 19. rida: @@
 Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises [[pöördekategooria]]s, millel on  kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku [[liige]]t ehk [[pööre (keeleteadus)|pööre]]t.
-'''Ainsus'''
+'''Ainsus:'''
-#  Mina ~ ma
+#  ''mina ~ ma''
-#  Sina ~ sa
+#  ''sina ~ sa''
-#  Tema ~ ta
+#  ''tema ~ ta''
-'''Mitmus'''
+'''Mitmus:'''
-#  Meie ~ me
+#  ''meie ~ me''
-#  Teie ~ te
+#  ''teie ~ te''
-#  Nemad ~ nad
+#  ''nemad ~ nad''
+* Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui [[täisalus]]eks on
+# ''mina ~ ma''
-<br />
+# ''sina ~ sa''
-Isik on hästi määratletav pöördelõpu järgi siis, kui [[täisalus]]eks on a) ''mina~ma'', b) ''sina~sa'', c) ''meie~me'' või ''mina'' + [[substantiiv]](id), d) ''teie~te'' või ''sina'' + [[substantiiv]](id).
+# ''meie ~ me'' või ''mina'' + [[substantiiv]](id)
+# ''teie ~ te'' või ''sina'' + [[substantiiv]](id)
-:''(Me) söö'''me'''.''
-:''(Sa) harjuta'''d'''.''
+''(Me) söö'''me'''''; ''(Sa) harjuta'''d'''''; ''(Te) karju'''te'''.''
+* Ülejäänud juhtudel on [[öeldis]] 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.
-:''(Te) karju'''te'''.''
+''Grupp turiste vaatle'''b''' monumenti''; ''Täna külmeta'''b'''.''
+* [[Imperatiiv]]i [[mitmus]]e 1. pöörde puhul on isiku ärajätmine kohustuslik.
-<br />
+''Õppige'''m '''hoolega'';''''' '''''
-Ülejäänud juhtudel on [[öeldis]] 3. pöördes ning isikut pole pöördelõpu järgi võimalik tuvastada.
+<nowiki/>''Astuge'''m '''kiiresti''; ''Laulge'''m '''valjemini.''
-<br />
-:''Grupp turiste vaatle'''b''' monumenti.''
-:''Külmeta'''b'''.''
-<br />
-[[Imperatiiv]]i [[mitmus]]e 1. pöörde puhul on isiku ärajätmine kohustuslik.
-<br />
-''Õppige'''m'''.''
-''Astuge'''m'''.''
-''Laulge'''m'''.''
-<br />
 == Kasutatud kirjandus ==
+* '''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995.''' Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.
+* '''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993.''' Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 27-29.
-<br />
-'''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995.''' Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.
-<br />
-'''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993.''' Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 27-29.