Tisiphone: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 19. oktoober 2013, kell 07:47

See artikkel räägib erinnüsest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tisiphone (täpsustus)

Tisiphone (Τισιφόνη) ehk Teisiphone (Τεισιφόνη) 'tapmise eest kättemaksja' on vanakreeka mütoloogias jumalanna, üks erinnüstest^[1].

Nagu teisedki erinnüsed, näeb ta välja vana naine, kellel juuste asemel on maod, keha on süsimust, tal on tiivad nagu nahkhiirel, suust tilgub verd ja ripub pikk keel, silmad on verd täis valgunud. Talle on omistatud ka tavalise naise kuju.

Hesiodose järgi sündis ta keskmise õena koos oma õdede Megaira ja Allektoga Uranose kastreerimisel kukkunud veretilkadest^[2]; tema ema oli Gaia. Teise versiooni järgi on erinnüste vanemad Erebos ja Nyx.

Vergiliuse kirjelduse järgi istub ta Hadeses raudtorni otsas^[3], valvates raevukalt ja julmalt Tartarose väravaid. Ta kannab "verest märgi riideid." Tartaroses piitsutas ta isatapjaid, ematapjaid, vennatapjaid ja mõrvareid.

Ühe pärimuse järgi armus ta kuningas Kithaironisse. Kui too tema armastuse tagasi lükkas, tappis Tisiphone ta ühega madudest oma peast, lastes tal Kithaironi hammustada. Teise versiooni järgi lämmatas ta Kithaironi oma madudega.

Statiuse poeemis "Thebais" (1.56jj) kutsub Oidipus teda poegi karistama.

Mõne versiooni järgi sööb ta tapetute laipu ja peseb end nende verega.

Dante "Jumalikus komöödias" valvab Tisiphone koos õdedega põrgulinna Dite väravaid. Nende peal looklevad rohelised hüdrad.

Tisiphone on Jean-Philippe Rameau ooperi "Hippolyte et Aricie" (1733) tegelane.

Tisiphone järgi on nimetatud 1901 avastatud asteroid 466 Tisiphone.

Tema järgi on nimetatud ka maoperekond, mille liigid praegu paigutatakse perekondadesse Agkistrodon ja Calloselasma, ning liblikaperekond Tisiphone.

Tisiphone nime kandis Briti sõjalaev HMS Tisiphone (1779–1816), mis oli algul tulelaev, hiljem luup.

Märkused

↑ Мифы народов мира. М., 1991–1992. В 2 т., kd 2, lk 514; Nonnos. Dionysose teod, X 40.
↑ Pseudo-Apollodoros. Mütoloogiline raamatukogu I 1, 4
↑ Vergilius. Aeneis VI 555; Ovidius. Metamorfoosid IV 473

Välislingid

Erinnüsed saidil theoi.com

[1] Мифы народов мира. М., 1991–1992. В 2 т., kd 2, lk 514; Nonnos. Dionysose teod, X 40.

[2] Pseudo-Apollodoros. Mütoloogiline raamatukogu I 1, 4

[3] Vergilius. Aeneis VI 555; Ovidius. Metamorfoosid IV 473

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel| räägib erinnüsest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tisiphone (täpsustus)|Tisiphone]]}}
+{{See artikkel| räägib erinnüsest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tisiphone (täpsustus)]]}}
 [[Pilt:Athamas i ino.jpg|pisi|Tundmatu autor. ''Tisiphone ajab [[Athamas]]e ja [[Ino]] hulluks.'' 17. sajand.]]
 '''Tisiphone''' (Τισιφόνη) ehk '''Teisiphone''' (Τεισιφόνη) 'tapmise eest kättemaksja' on [[vanakreeka mütoloogia]]s [[jumalanna]], üks [[erinnüsed|erinnüstest]]<ref> Мифы народов мира. М., 1991–1992. В 2 т., kd 2, lk 514; [[Nonnos]]. ''[[Dionysose teod]]'', X 40.</ref>.