Lemmalts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
22. rida: | 22. rida: | ||
Eestis kasvab [[pärismaine elustik|pärismaisena]] üks selle perekonna liik: |
Eestis kasvab [[pärismaine elustik|pärismaisena]] üks selle perekonna liik: |
||
*''Impatiens noli-tangere'' – [[Õrn lemmalts]] |
*''Impatiens noli-tangere'' – [[Õrn lemmalts]] |
||
[[Introduktsioon| |
[[Introduktsioon (bioloogia)|Introdutseerituna]] ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud [[invasiiv|invasiivsena]] levima kaks [[võõrliik]]i: |
||
*''Impatiens glandulifera'' – [[Verev lemmalts]] |
*''Impatiens glandulifera'' – [[Verev lemmalts]] |
||
*''Impatiens parviflora'' – [[Väikeseõieline lemmalts]] |
*''Impatiens parviflora'' – [[Väikeseõieline lemmalts]] |
Redaktsioon: 13. oktoober 2013, kell 15:55
Lemmalts | |
---|---|
Taksonoomia |
Lemmalts (Impatiens) on taimede perekond lemmaltsaliste sugukonnas.
Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ning troopika.
Mõned liigid on üheaastased ning õitsevad varasuvest esimeste külmadeni, mitmeaastased liigid, mis kasvavad pehmemas kliimas võivad õitseda aastaringselt. Lemmaltsad võivad kasvada kuni 2 meetri kõrgusteks, kuid valdav enamus neist on meetri kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed läikima.
Eestis kasvavad liigid
Eestis kasvab pärismaisena üks selle perekonna liik:
- Impatiens noli-tangere – Õrn lemmalts
Introdutseerituna ehk sissetooduna on 20. sajandil hakanud invasiivsena levima kaks võõrliiki:
- Impatiens glandulifera – Verev lemmalts
- Impatiens parviflora – Väikeseõieline lemmalts
-
Impatiens pseudoviola
-
Impatiens tinctoria