Atsidotroofne järv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vikinda}}
{{vikinda}}
Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.
Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.

[[Kategooria:Limnoloogia]]

Redaktsioon: 27. september 2013, kell 21:17

Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.