Tsivilisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.02.jpg|pisi|Vana-Egiptust on peetud varajase tsivilisatsiooni näiteks]] |
|||
'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''civilis'' – "[[Kodanik|kodanikesse]] puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kultuuritasemega [[ühiskond]]i.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998. Lk. 11.</ref> Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid.<ref>Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010. Lk. 49.</ref> |
'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''civilis'' – "[[Kodanik|kodanikesse]] puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kultuuritasemega [[ühiskond]]i.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998. Lk. 11.</ref> Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid.<ref>Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010. Lk. 49.</ref> |
||
Redaktsioon: 5. september 2013, kell 20:33
Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civilis – "kodanikesse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kultuuritasemega ühiskondi.[1] Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid.[2]
Tsivilisatsiooni tekke eeldused
Tsivilisatsioon ja kultuur
Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.
Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.