Hüpovitaminoos: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Hüpovitaminoos''' ehk '''vitamiinivaegus''' ka osaline vitamiinivaegus võib inimeste (aga ka kodu-ja farmiloomade) organismides tekkida kõikide tuntud [[vitamiinid]]e ajutise puudujäägi (defitsiidi) korral. Kui [[vitamiinivaegus]] on pikaajalisem, siis nimetatakse seda seisundit [[avitaminoos]]iks.<ref>Meditsiinisõnastik 2004:285</ref>
'''Hüpovitaminoos''' ehk '''vitamiinipuudus''' ka '''osaline vitamiinivaegus''' võib inimeste (aga ka kodu-ja farmiloomade) organismides tekkida kõikide tuntud [[vitamiinid]]e ajutise puudujäägi (defitsiidi) korral. Kui [[vitamiinivaegus]] on pikaajalisem, siis nimetatakse seda seisundit [[avitaminoos]]iks.<ref>Meditsiinisõnastik 2004:285</ref>


Kuna hüpovitaminooside tajutavad sümptomid on vitamiinide jpt toidulisandite defitsiidi puhul tihti kattuvad , siis tuleks kindluse saamiseks end kliiniliselt testida. Kuid tihti on nad üldisemat laadi nähud ([[väsimus]], kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, [[peavalud]], liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, kas organismis on vitamiine piisavalt või on tegemist organismi [[füsioloogiline|füsioloogiliste]] ega ka [[patoanatoomiline|patoanatoomiliste]] seisunditega.
Kuna hüpovitaminooside tajutavad sümptomid on vitamiinide jpt essentsiaalsete faktorite defitsiidi puhul tihti kattuvad , siis tuleks kindluse saamiseks end kliiniliselt testida. Kuid tihti on nad üldisemat laadi nähud ([[väsimus]], kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, [[peavalud]], liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, kas organismis on vitamiine piisavalt või on tegemist organismi [[füsioloogiline|füsioloogiliste]] ega ka [[patoanatoomiline|patoanatoomiliste]] seisunditega.

=== RHK-10 ===
Eestis tänapäeval kehtiva rahvusvaheliste haiguste klassifikatsiooni [[RHK-10]] alusel kuuluvad hüpovitaminoosid IV peatüki alampeatükki [[E50-E64]]: ''' Toitumusvaeguse muud liigid''' (ingl k ''Other nutritional deficiencies ''), mida vajaduse korral täpsustatakse jaotistega:

'''Toitumusvaeguse muud liigid'''
{| class="wikitable sortable"
!Jaotis
!Eestikeelne nimetus
!Ingliskeelne nimetus

|-
|[[E50]]
|A-vitamiinivaegus
|''Vitamin A deficiency''
|-
|[[E51]]
|Tiamiinivaegus
|''Thiamine deficiency''

|-
|[[E52]]
|Niatsiinivaegus [[pellagra]]
|''Niacin deficiency [pellagra]''

|-
|[[E53]]
|Muud B-rühma vitamiinivaegused
|''Deficiency of other B group vitamins''

|-
|[[E54]]
|Askorbiinhappevaegus
|''Ascorbic acid deficiency''

|-
|[[E55]]
|D-vitamiinivaegus
|''Vitamin D deficiency''

|-
|[[E56]]
|Muud vitamiinivaegused
|''Other vitamin deficiencies''

|}


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
*[[Avitaminoos]]
*[[Avitaminoos]]
*[[RHK-10]]
*[[Vitamiinid]]
*[[Vitamiinid]]


61. rida: 15. rida:
*"Meditsiinisõnastik". Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7.
*"Meditsiinisõnastik". Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7.


[[Kategooria:Biokeemia]]
== Välislingid ==
[[Kategooria:Vitamiinid]]
*[[Casimir Funk]]. ''THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY
DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY,
EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY,
SHIP BERI-BERI, PELLAGRA'', 1912, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdf Veebiversioon vaadatud 03.06.2013] (pdf)


[[Kategooria:Füsioloogia]]
[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Biokeemia]]

Redaktsioon: 31. juuli 2013, kell 21:21

Hüpovitaminoos ehk vitamiinipuudus ka osaline vitamiinivaegus võib inimeste (aga ka kodu-ja farmiloomade) organismides tekkida kõikide tuntud vitamiinide ajutise puudujäägi (defitsiidi) korral. Kui vitamiinivaegus on pikaajalisem, siis nimetatakse seda seisundit avitaminoosiks.[1]

Kuna hüpovitaminooside tajutavad sümptomid on vitamiinide jpt essentsiaalsete faktorite defitsiidi puhul tihti kattuvad , siis tuleks kindluse saamiseks end kliiniliselt testida. Kuid tihti on nad üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, kas organismis on vitamiine piisavalt või on tegemist organismi füsioloogiliste ega ka patoanatoomiliste seisunditega.

Vaata ka

Viited

  1. Meditsiinisõnastik 2004:285

Kasutatud publikatsioonid