Roundup: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Robot: muudetud 10 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[pilt:Glyphosate-3D-balls.png|thumb|Glüfosaadi ruumiline kujutis]]
[[pilt:Glyphosate-3D-balls.png|thumb|Glüfosaadi ruumiline kujutis]]


'''Roundup''' on [[Monsanto]] poolt toodetava [[herbitsiid]]i brändinimi. Selle aktiivaine on [[glüfosaat]]. Roundup on kasutusel kogu maailmas ning mitteametlike allikate järgi on see maailma enimmüüdud [[agrokemikaal]]. Monsanto patenteeris glüfosaadi molekuli 1970. aastatel. Alates 1973. aastast on see ka müügil. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.<ref>[http://www.emu.ee/367259 Eesti Maaülikool, Põllumehe e-uudised, Nr. 5/2008 (19)]</ref> Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad.
'''Roundup''' on [[Monsanto]] poolt toodetava [[herbitsiid]]i brändinimi ([[kaubamärk]]). Roundup on kasutusel kogu maailmas ning mitteametlike allikate järgi on see maailma enimmüüdud [[agrokemikaal]]. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.<ref>[http://www.emu.ee/367259 Eesti Maaülikool, Põllumehe e-uudised, Nr. 5/2008 (19)]</ref><ref>[http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf
Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]</ref> Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad.


==Keemiline koostis==
Selle aktiivaine on [[glüfosaat]].

===Toime===
Glüfosaat pärsib [[aminohape]]te [[türosiin]]i, [[trüptofaan]]i ja [[fenüülalaniin]]i sünteesimiseks vajaliku [[ensüümid|ensüüm]]i tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse aga ka juurte kaudu (näit glüfosaadiga ''väestatud'' taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub [[taimed]]e [[algkude]]des (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.<ref>http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf</ref>
Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole väga efektiivne.

==Mõju keskkonnale==

[[Muld|Mullaga]] kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad [[bakterid]]. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – [[Texas]]e osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, [[Iowa]]s 141-päevast ning [[Rootsi]] metsamuldades isegi 1...3 aastast poolestusaega.<ref> [http://www.mindfully.org/Pesticide/Roundup-Glyphosate-Factsheet-Cox.htm Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.]</ref> Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur|USEPA]] järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlike ainete klassi N.<ref name="MSDS"> [http://lscgw1.monsanto.com/esh/msdslib.nsf/2B20DAEB04E8631C0625689700650B45/$file/Roundup%20Ultra%203000-5059en-gb.pdf Roundup Material Safety Data sheet]</ref>

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.<ref name="MSDS"/> Laboris läbi viidud uuringute käigus langetas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ning pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.<ref name="MSDS"/>

==Mõju inimtervisele==

Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud mitmeid tulemusi, on uuringuid mis välistavad glüfosaadi toksilisuse ja uuringuid millede käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisuse katseloomade organismile aga ka inimestele.<ref>N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [http://gmoseralini.org/wp-content/uploads/2013/01/Benachoural.AECT_2007.pdf]</ref>
Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ning [[südamepekslemine]].<ref name="MSDS"> 2</ref> Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.<ref name="MSDS"/>
<ref>Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, "Glyphosate poisoning", Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083</ref><ref>Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., "32P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.", Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9464316 Osaline veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013)]</ref>

Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed kes ametialaselt glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonna faktoritest põhjustatud [[Mitte-Hodgkini lümfoom|mitte-Hodgkini lümfoom]]i tekkimisele (ligi 3x ).<ref>http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm</ref>
<ref name="MSDS"/>
<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067</ref>

==Ajaloolist==
*[[1973]]. aastal hakkas [[Monsanto]] [[glüfosaat]]i sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama Roundupi® nime all.<ref>http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/history-roundup-ready.aspx</ref><ref>http://www.roundup.com.au/safety-data-sheets.aspx</ref>
<ref>http://www.roundup.com.au/PDF/CONCENTRATE_ADVANCED_ROUNDUP_WEEDKILLER_2013.pdf</ref>

==Vaata ka==
*[[Monsanto]]
==Viited==
==Viited==
{{Viited|}}
<references/>


==Välislingid==
==Välislingid==
* [[Viio Aitsam]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=P%F5llumajandus&grupp=artikkel&artikkel=15363 Kuidas mesilane ellu jätta?] Maaleht, 23. juuli 2009
* [[Viio Aitsam]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=P%F5llumajandus&grupp=artikkel&artikkel=15363 Kuidas mesilane ellu jätta?] Maaleht, 23. juuli 2009



[[Kategooria:Agrokemikaalid]]
[[Kategooria:Agrokemikaalid]]

Redaktsioon: 29. juuli 2013, kell 18:41

Glüfosaadi keemiline valem
Glüfosaadi ruumiline kujutis

Roundup on Monsanto poolt toodetava herbitsiidi brändinimi (kaubamärk). Roundup on kasutusel kogu maailmas ning mitteametlike allikate järgi on see maailma enimmüüdud agrokemikaal. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1][2] Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad.

Keemiline koostis

Selle aktiivaine on glüfosaat.

Toime

Glüfosaat pärsib aminohapete türosiini, trüptofaani ja fenüülalaniini sünteesimiseks vajaliku ensüümi tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse aga ka juurte kaudu (näit glüfosaadiga väestatud taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub taimede algkudedes (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.[3]

Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole väga efektiivne.

Mõju keskkonnale

Mullaga kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad bakterid. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – Texase osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, Iowas 141-päevast ning Rootsi metsamuldades isegi 1...3 aastast poolestusaega.[4] Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. USEPA järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. Euroopa Liidus on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlike ainete klassi N.[5]

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.[5] Laboris läbi viidud uuringute käigus langetas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ning pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.[5]

Mõju inimtervisele

Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud mitmeid tulemusi, on uuringuid mis välistavad glüfosaadi toksilisuse ja uuringuid millede käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisuse katseloomade organismile aga ka inimestele.[6]

Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ning südamepekslemine.[5] Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.[5] [7][8]

Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed kes ametialaselt glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonna faktoritest põhjustatud mitte-Hodgkini lümfoomi tekkimisele (ligi 3x ).[9] [5] [10]

Ajaloolist

[13]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eesti Maaülikool, Põllumehe e-uudised, Nr. 5/2008 (19)
  2. ↑ [http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]
  3. ↑ http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf
  4. ↑ Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Roundup Material Safety Data sheet Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "MSDS" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  6. ↑ N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [1]
  7. ↑ Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, "Glyphosate poisoning", Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083
  8. ↑ Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., "32P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.", Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9. Osaline veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013)
  9. ↑ http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm
  10. ↑ Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067
  11. ↑ http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/history-roundup-ready.aspx
  12. ↑ http://www.roundup.com.au/safety-data-sheets.aspx
  13. ↑ http://www.roundup.com.au/PDF/CONCENTRATE_ADVANCED_ROUNDUP_WEEDKILLER_2013.pdf

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Roundup&oldid=3692603"