Pühajõe kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Pühajõe kirik
Riik	Eesti
Asukoht	Pühajõe küla, Toila vald Ida-Virumaa
Ehituse algus	1836
Sissepühitsemine	29. jaanuar 1839
Koordinaadid	59° 24′ 43″ N, 27° 32′ 14″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. juuli 2013, kell 15:20

Pühajõe kirik on kirik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas. Kirik oli Jõhvi kihelkonnakiriku abikirik.

Pühajõe küla on mainitud esmakordselt 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Kirik ehitati küla hiide Jõhvi abikirikuna aastal 1467 ning esimene kirikuhoone oli puidust ning asus nüüdse kiriku lähedal. Ei ole aga teada, kas vana kirik hävis, või lammutati.

Aastatel 1654–1744 oli Pühajõe kogudus iseseisev kogudus, kuid peale seda muudeti uuesti Jõhvi kiriku juurde kuuluvaks abikoguduseks.

1788. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses 1861. aastani.

Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid Pagari mõisnik Otto von Stackelberg ja Jõhvi kihelkonna kohtunik Reinhold von Arnold Järve mõisast. Kiriku ehitamiseks eraldas Eestimaa rüütelkond 3000 rubla. Kirikuõpetajaks oli sel ajal Carl Friedrich Johann Koch ja köstriks Karl Gustav Masing. Ehitusmeistriks oli Madis Strauh Künnapõhjalt. Hiljem töötas ta Päite koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal. 1893. aasta 6. veebruaril põles kirik maha, kuid ehitati 1894. aastal suurendatult jällegi üles.

Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal kirikuõpetaja Aleksander Elleri eestvedamisel.

1968. aastal Pühajõe kogudus likvideeriti, kirik jäi kasutuseta ning lagunes. 1980-ndate aastate lõpuks olid järgi vaid müüride varemed.

1988. aastal alustati kiriku taastamist esialgse plaaniga võtta see kasutusele tavandi-kontserdihoonena, kuid plaanid muutusid ja otsustati taastada kirik. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti jõuluõhtul 1989.

7. märtsil 1990 registreeriti Pühajõe kiriku juurde Pühajõe kogudus, mille nõukogu esimeheks valiti Kalju Metsalu, koguduse hooldajaõpetajaks Peeter Kaldur. 23. juunil 1990 pühitses kiriku peapiiskop Kuno Pajula. 1993 aastal sai koguduse õpetajaks Ülo Vaher, kes teenib kogudust siiamaani.

Kirjandus

Vambola Kaasik-Aaslav "Oru lossi saladus ja rikkus" CD-raamat
Märt Mõtuste "Toila ümbruse kultuuri ja hariduselu ajaloost", Toila vallavalitsus, trükkikoda "Trükis", 1998

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Kirik
-'''Pühajõe kirik''' on [[kirik]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] [[Pühajõe]] külas. Kirik oli [[Jõhvi kihelkod|Jõhvi kihelkonna]] abikirik.
+|Nimi             = Pühajõe kirik
+|Omakeelne nimi   =
+|Pildinimi        =
+|Pildiallkiri     =
+|Riik             = Eesti
+|Asukoht          = [[Pühajõe]] küla, [[Toila vald]] [[Ida-Virumaa]]
+|Ehituse algus    = [[1836]]
+|Ehituse lõpp     =
+|Sissepühitsemine = [[29. jaanuar]] [[1839]]
+|Esmamainimine    =
+|Laiendatud       =
+|Laiuskoord       = 59/24/43
+|Pikkuskoord      = 27/32/14
+|Veel             =
+}}
+'''Pühajõe kirik''' on [[kirik]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] [[Pühajõe]] külas. Kirik oli [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnakiriku]] abikirik.
 Pühajõe küla on mainitud esmakordselt [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us. Kirik ehitati küla [[Hiis|hiid]]e [[Jõhvi Mihkli kirik|Jõhvi abikirikuna]] aastal [[1467]] ning esimene kirikuhoone oli puidust ning asus nüüdse kiriku lähedal. Ei ole aga teada, kas vana kirik hävis, või lammutati.
@@ 7. rida: / 23. rida: @@
 [[1788]]. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses [[1861]]. aastani.
-Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid [[Pagari mõis]]nik [[Otto von Stackelberg]] ja [[Jõhvi kihelkon|Jõhvi kihelkonna]] kohtunik [[Reinhold von Arnold]] [[Järve mõis]]ast. Kirikuõpetajaks oli sel ajal [[Carl Friedrich Johann Koch]] ja köstriks [[Karl Gustav Masing]]. Ehitusmeistriks oli Madis Strauh Künnapõhjalt. Hiljem töötas ta [[Päite]] koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal.
+Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid [[Pagari mõis]]nik [[Otto von Stackelberg]] ja [[Jõhvi kihelkon|Jõhvi kihelkonna]] kohtunik [[Reinhold von Arnold]] [[Järve mõis]]ast. Kiriku ehitamiseks eraldas [[Eestimaa rüütelkond]] 3000 rubla.  Kirikuõpetajaks oli sel ajal [[Carl Friedrich Johann Koch]] ja köstriks [[Karl Gustav Masing]]. Ehitusmeistriks oli [[Madis Strauh]] [[Künnapõhja]]lt. Hiljem töötas ta [[Päite]] koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal. [[1893]]. aasta [[6. veebruar]]il põles kirik maha, kuid ehitati [[1894]]. aastal suurendatult jällegi üles.
 Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal kirikuõpetaja Aleksander Elleri eestvedamisel.