Vene-Rootsi sõda (1495–1497): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territoorimi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungi idasuunal]] peatas 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i poolt juhitavate Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]u. |
Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territoorimi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungi idasuunal]] peatas 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i poolt juhitavate Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]u. |
||
[[Pilt:Pähkinäsaaren rauha.png|left|pisi|200px|Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. |
[[Pilt:Pähkinäsaaren rauha.png|left|pisi|200px|Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aastal Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähklisaare rahu]]]] |
||
Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähklisaare rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhjapool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Botnia laht|Botnia laheni]]. Novgorodi valdusse jäid [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]us [[Käkisalmi]] [[kirikukihelkond|kirikukihelkonna]] (vene ''[[:ru:Корельский уезд|Корельский уезд]]'') [[pogost]]id: Ilomantsi (''Иломанский погост''), Kaupungin ehk [[Räisälä]] (''Городенский''), Kurkijoki (''[[:ru:Кирьяжский погост|Кирьяжский]]''), Rautu (''Ровдужский''), Sakkola (''Саккульский''), Salmi (''Соломянский''), Sortavala (''Сердовольский''). |
|||
Rootsi valdustesse [[Karjala]]s jäid [[Karjala kannas]]el ja [[Laadoga]]st põhjasuunal: [[Äyräpää]] (''Огребу''), [[Jääski]] (''Яаски'', rootsi ''Jäskis'') ja [[Savo]] (''Севилакша'', rootsi ''Savolax'') pogostid. |
|||
[[Pilt:Karjala kaart.jpg|thumb|300px|Karjala ajaloolised osad]] |
|||
[[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriigile [[1478]]. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused. |
|||
Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes [[Ivangorodi kindlus]]e ehitamisega 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning [[1493]]. aastal Rootsi vaenlase Norra ja [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] [[Taani kuningas|kuninga]] (1481–1513) ja [[Kalmari unioon]]i [[monarh]]i [[Hans]]uga. |
|||
[[1495]]. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valdusi Soomes. [[30. november|30. novembril]] [[1495]] saavutasid end kaitsnud soomlased [[Viiburi kindlus]]e ülema [[Knut Posse]] juhtimisel vene vägede üle võidu. |
[[1495]]. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valdusi Soomes. [[30. november|30. novembril]] [[1495]] saavutasid end kaitsnud soomlased [[Viiburi kindlus]]e ülema [[Knut Posse]] juhtimisel vene vägede üle võidu. |
||
Redaktsioon: 15. juuli 2013, kell 16:53
| Vene-Rootsi sõda (1495–1497) | |||
|---|---|---|---|
| Toimumisaeg | 1495–1497 | ||
| Toimumiskoht | Ingeri, Lõuna-Karjala, Soome | ||
| Tulemus | 1497. aasta 3. märtsil sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste üle Soomes ja Karjalas, aastatel 1495–1497.
Soome territoorium Lõuna-Soomes, ajaloolised piirkonnad: Päris-Soome, Uusimaa, Satakunta, Häme, Savo, Pohjanmaa olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territoorimi Karjala hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungi idasuunal peatas 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši poolt juhitavate Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing. Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala Ingerimaal, Vadja viiendiku.
Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähklisaare rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhjapool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Botnia laheni. Novgorodi valdusse jäid Ingerimaal, Vadja viiendikus Käkisalmi kirikukihelkonna (vene Корельский уезд) pogostid: Ilomantsi (Иломанский погост), Kaupungin ehk Räisälä (Городенский), Kurkijoki (Кирьяжский), Rautu (Ровдужский), Sakkola (Саккульский), Salmi (Соломянский), Sortavala (Сердовольский).
Rootsi valdustesse Karjalas jäid Karjala kannasel ja Laadogast põhjasuunal: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid.
Moskva suurvürsti Ivan III poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriigile 1478. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.
Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes Ivangorodi kindluse ehitamisega 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning 1493. aastal Rootsi vaenlase Norra ja Taani kuningriigi kuninga (1481–1513) ja Kalmari uniooni monarhi Hansuga.
1495. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna Rootsi kuningriigi valdusi Soomes. 30. novembril 1495 saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi kindluse ülema Knut Posse juhtimisel vene vägede üle võidu.
1496. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi Karjala ja Savo, Hämeni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid rootsi väed sõjaretkele ning purustasid 1496. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse Ivangorodi.
1497. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.