Karatšaid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
[[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas [[Venemaa Föderatsioon]]is 218 403 karatšaid. Neist elas Karatšai-Tšerkessias 194 324 (40,7% elanikkonnast).<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm</ref> |
[[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas [[Venemaa Föderatsioon]]is 218 403 karatšaid. Neist elas Karatšai-Tšerkessias 194 324 (40,7% elanikkonnast).<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm</ref> |
||
Karatšai rahvas on tekkinud turgi hõimude segunemisel [[alaanid]]e ja põlisasukatega. [[13. sajand]]ini kuulusid karatšaid alaanide varafeodaalsesse riiki. Mongoli–tatarlaste survel liikusid nad kõrgemale mäestikualadele. [[1828]]. aastal ühendati karatšaide asualad [[Venemaa]]ga.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 226</ref> |
Karatšai rahvas on tekkinud alates [[11. sajand]]ist saabunud turgi hõimude segunemisel [[alaanid]]e ja põlisasukatega. [[13. sajand]]ini kuulusid karatšaid alaanide varafeodaalsesse riiki. Mongoli–tatarlaste survel liikusid nad kõrgemale mäestikualadele. [[1828]]. aastal ühendati karatšaide asualad [[Venemaa]]ga.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 226</ref> |
||
Karatšaide traditsiooniline tegevusala on mägikarjandus. |
Karatšaide traditsiooniline tegevusala on mägikarjandus. |
||
Redaktsioon: 2. juuni 2013, kell 12:56
Karatšaid on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Karatšai-Tšerkessias ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki rühma kuuluvat karatšai keelt ehk karatšai-balkaari keelt. Karatšaid on lähisugulused balkaaridega ja kasutavad sama kirjakeelt. Karatšaide hulgas on levinud sunniitlik islam.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 218 403 karatšaid. Neist elas Karatšai-Tšerkessias 194 324 (40,7% elanikkonnast).[1]
Karatšai rahvas on tekkinud alates 11. sajandist saabunud turgi hõimude segunemisel alaanide ja põlisasukatega. 13. sajandini kuulusid karatšaid alaanide varafeodaalsesse riiki. Mongoli–tatarlaste survel liikusid nad kõrgemale mäestikualadele. 1828. aastal ühendati karatšaide asualad Venemaaga.[2]
Karatšaide traditsiooniline tegevusala on mägikarjandus.
12. oktoobril 1943 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse karatšaide deporteerimise kohta. 2. novembril 1943 küüditati 69 267 karatšaid Kasahstani ja Kõrgõzstani. 1957. aastal karatšaid rehabiliteeriti osaliselt ja neil lubati oma kodupaika tagasi pöörduda.
Viited
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 226