Euroopa Konservatiivid ja Reformistid: erinevus redaktsioonide vahel
| 42. rida: | 42. rida: | ||
[[Kategooria:Euroopa Parlament]] |
[[Kategooria:Euroopa Parlament]] |
||
[[Kategooria:Konservatism]] |
[[Kategooria:Konservatism]] |
||
[[be:Еўрапейскія кансерватары і рэфармісты]] |
|||
[[cs:Evropští konzervativci a reformisté]] |
|||
[[de:Europäische Konservative und Reformisten]] |
|||
[[en:European Conservatives and Reformists]] |
|||
[[es:Grupo de los Conservadores y Reformistas Europeos]] |
|||
[[eo:Eŭropaj Konservativuloj kaj Reformemuloj]] |
|||
[[fr:Conservateurs et réformistes européens]] |
|||
[[it:Conservatori e Riformisti Europei]] |
|||
[[nl:Europese Conservatieven en Reformisten]] |
|||
[[ja:欧州保守改革グループ]] |
|||
[[pl:Europejscy Konserwatyści i Reformatorzy]] |
|||
[[pt:Reformistas e Conservadores Europeus]] |
|||
[[ru:Европейские консерваторы и реформисты]] |
|||
[[sv:Gruppen Europeiska konservativa och reformister]] |
|||
Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 18:48
Euroopa Konservatiivid ja Reformistid on paremtsentristlik fraktsioon Euroopa Parlamendis. See loodi Briti konservatiivide eestvedamisel pärast 2009. aasta valimisi ning erineb Euroopa Rahvapartei fraktsioonist peamiselt selle poolest, et ei toeta föderaalse Euroopa ideed.
Fraktsiooni kuulub 52 saadikut. Kõige rohkem on liikmeid Suurbritanniast (26), Poolast (11) ja Tšehhist (9), aga esindatud on ka Läti, Leedu, Belgia, Holland, Taani ja Ungari.
Fraktsiooni esimees on Martin Callanan (Suurbritannia, Konservatiivne Partei).
Fraktsiooni põhimõtted on toodud nn. Praha deklaratsioonis.
Praha deklaratsioon
Olles teadlik pakilisest vajadusest reformida Euroopa Liitu tuginedes eurorealismile, avatusele, aruandekohuslusele ja demokraatiale viisil, mis austaks meie rahvuste suveräänsust ning keskenduks majanduse taastumisele, kasvule ja konkurentsivõimele, jagab Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon järgmisi põhimõtteid:
1. Vaba ettevõtlus, vaba ja aus kaubandus ja konkurents, minimaalsed regulatsioonid, madalad maksud ning õhuke valitsus kui isikliku vabaduse ning personaalse ja rahvusliku jõukuse põhiline katalüsaator.
2. Üksikisiku vabadus, suurem isiklik vastutus ja suurem demokraatlik aruandekohuslus.
3. Jätkusuutlik varustatus puhta energiaga rõhuasetusega energiajulgeolekule.
4. Perekonna kui ühiskonna algrakukese olulisus.
5. Rahvusriigi suveräänsuse puutumatus, vastuseis euroföderalismile ning austuse taastamine tõelise subsidiaarsuse suhtes.
6. Üleatlandilise julgeolekupartnerluse väärtustamine uuele elule äratatud NATO-s ning toetus noortele demokraatiatele üle kogu Euroopa.
7. Tõhusalt kontrollitud immigratsioon ning lõpu tegemine asüüliprotseduuride kuritarvitamisele.
8. Toimivad ja kaasaegsed avalikud teenused ning arvestamine nii maa- kui ka linnakogukondadega.
9. Lõpp raiskamisele ja üleliigsele bürokraatiale ning pühendumine suuremale läbipaistvusele ja aususele Euroopa Liidu institutsioonides ja Euroopa Liidu rahade kasutamisel.
10. Kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide, uute ja vanade, suurte ja väikeste, austamine ja võrdne kohtlemine.
Suhted Eestiga
2009. aastal Eestis kandideerinutest kavatses selle fraktsiooniga liituda Martin Helme, kes ei osutunud aga valituks. Briti Konservatiivse Partei juht David Cameron kutsus pärast valimisi sinna Indrek Tarandit, kuid Tarandile see fraktsioon ei meeldinud.