Konstantinoopoli I kirikukogu: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (Robot: lisatud ko:제1차 콘스탄티노폴리스 공의회 |
|||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
[[Kategooria:383]] |
[[Kategooria:383]] |
||
{{Link FA|el}} |
{{Link FA|el}} |
||
[[ar:مجمع القسطنطينية الأول]] |
|||
[[az:Birinci Konstantinopol Kilsə Məclisi]] |
|||
[[id:Konsili Konstantinopel I]] |
|||
[[bg:Първи константинополски събор]] |
|||
[[ca:Primer Concili de Constantinoble]] |
|||
[[cs:První konstantinopolský koncil]] |
|||
[[da:Første koncil i Konstantinopel]] |
|||
[[de:Erstes Konzil von Konstantinopel]] |
|||
[[el:Πρώτη Σύνοδος της Κωνσταντινούπολης]] |
|||
[[en:First Council of Constantinople]] |
|||
[[es:Concilio de Constantinopla I]] |
|||
[[eo:Unua koncilio de Konstantinopolo]] |
|||
[[eu:Konstantinoplako I. kontzilioa]] |
|||
[[fa:شورای قسطنطنیه]] |
|||
[[fr:Premier concile de Constantinople]] |
|||
[[ko:제1차 콘스탄티노폴리스 공의회]] |
|||
[[hy:Կոստանդնուպոլսի Բ տիեզերական ժողով]] |
|||
[[hr:Prvi carigradski sabor]] |
|||
[[it:Concilio di Costantinopoli I]] |
|||
[[he:ועידת קונסטנטינופוליס הראשונה]] |
|||
[[ka:კონსტანტინოპოლის პირველი საეკლესიო კრება]] |
|||
[[sw:Mtaguso wa kwanza wa Konstantinopoli]] |
|||
[[la:Concilium Constantinopolitanum Primum]] |
|||
[[lv:Pirmais Konstantinopoles koncils]] |
|||
[[lt:Konstantinopolio I susirinkimas]] |
|||
[[hu:Első konstantinápolyi zsinat]] |
|||
[[mk:Втор вселенски собор]] |
|||
[[nl:Concilie van Constantinopel I]] |
|||
[[ja:第1コンスタンティノポリス公会議]] |
|||
[[no:Første konsil i Konstantinopel]] |
|||
[[pl:Sobór konstantynopolitański I]] |
|||
[[pt:Primeiro Concílio de Constantinopla]] |
|||
[[ro:Primul conciliu de la Constantinopol]] |
|||
[[ru:Первый Константинопольский собор]] |
|||
[[sq:Këshilli i Parë i Konstantinopolit]] |
|||
[[sk:Prvý carihradský koncil]] |
|||
[[sl:Prvi carigrajski koncil]] |
|||
[[sr:Други васељенски сабор]] |
|||
[[sh:Prvi carigradski sabor]] |
|||
[[fi:Konstantinopolin ensimmäinen kirkolliskokous]] |
|||
[[sv:Första konciliet i Konstantinopel]] |
|||
[[tl:Unang Konseho ng Constantinople]] |
|||
[[tr:Birinci İstanbul Konsili]] |
|||
[[uk:Перший Константинопольський собор]] |
|||
[[zh:第一次君士坦丁堡公會議]] |
|||
Redaktsioon: 12. märts 2013, kell 23:58
Esimene Konstantinoopoli kirikukogu (teine oikumeeniline kontsiil) kutsuti kokku Theodosius I poolt aastal 383. Kontsiilil kinnitati Nikaia usutunnistust ja tegeldi arianismi hukkamõistmisega.
Eellugu
I Nikaia kirikukogu mõistis küll hukka Areiose pooldajad, aga vastuolud katoolse kiriku ja ariaanluse vahel ei olnud täielikult lahenenud. Juba kaks aastat pärast I Nikaia kirikukogu toimumist, aastal 327, hakkas keiser Constantinus Suur kahetsema Nikaia kontsiilil tehtud otsuseid. Ta andis amnestia ariaanide liidritele ja saatis Athanasiose, peamise Nikaia usutunnistuse koostajatest, eksiili. Viimane jätkas Nikaia usutunnistuse kaitsmist arianismi vastu ka eksiilis. Ka kapadookia kirikuisad tõstsid häält keisri ebaõigluse vastu ning alustasid pikemat debatti jumala kolmainsuse kohta.
Umbes 360. aastani tegelesid teoloogilised debatid peamiselt Jeesuse jumalikkuse küsimusega. Debattidest jäi aga välja Püha Vaimu, Kolmainsuse kolmanda isiku jumalikkus, mistõttu seda ei arutatud ka Nikaia kirikukogus. Nüüd sai sellest peamine vaidlusteema. Usuline grupp, keda nimetati Makedoonlasteks, eitas Püha Vaimu jumalikkust. Nad said tuntud ka pneumatomahhide nime all.
I Konstantinoopoli kirikukogu
Konstantinoopoli kirikukogu kinnitas algse Nikaia usutunnistuse tõese ja täpsena pühakirja mõistmises. Kirikukogul võeti arutluse alla ka Püha Vaimu jumalikkus, et maha suruda kõikvõimalikke hereesiaid. Usutunnistust, mis vastu võeti, kutsutakse 281. aasta Nikaia usutunnistuseks ning see oli põhimõtteliselt algse NIkaia usutunnistuse kommentaar. See seletas põhjalikumalt lahti Nikaia Usutunnistuse kolmanda artikli, mis tegeles Püha Vaimuga ning tegi ka mitmeid muid pisemaid muudatusi ja täpsustusi. Püha Vaimu kohta öeldi, et see on "Issand, Eluandja, keda tuleb koos Isa ja Pojaga kummardada ja ülistada". Pühal Vaimuk oli ka sama olemus (ousia) mis Jumal-Isal.
Konstantinoopoli I kirikukogu andis ka ametliku aluse Kolmainsuse ideele. 4. sajandi lõpuks kinnitas ka Bütsantsi keiser Theodosius I, et Kolmainsuse doktriin on ametlik riigi religioon ning et kõik inimesed peavad sellest kinni pidama.
Konstantinoopoli I kirikukogu võttis vastu seitse kaanonit, neli neist olid doktriinid ja kolm puudutasid kirikukordua. Ortodoksi kirikud tunnistavad kõiki kaanoneid, roomakatoliiklik kirik ainult esimest.
Konstantinoopoli I kirikukogu mõistis avalikult ja lõplikult hukka Arianismi, misjärel see ketserlik usuvool hakkas vaikselt hääbuma. Mall:Link FA