Madame de Staël: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: lisatud mzn:مادام دو استائل
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 29 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
19. rida: 19. rida:


{{Link FA|nl}}
{{Link FA|nl}}

[[bg:Ана Стал]]
[[ca:Madame de Staël]]
[[da:Germaine de Staël]]
[[de:Anne Louise Germaine de Staël]]
[[en:Germaine de Staël]]
[[es:Anne-Louise Germaine Necker]]
[[eo:Madame de Staël]]
[[eu:Madame Staël]]
[[fa:مادام دو استائل]]
[[fr:Germaine de Staël]]
[[ko:제르멘 드 스탈]]
[[it:Madame de Staël]]
[[he:מאדאם דה סטאל]]
[[lt:Anne Louise Germaine de Staël]]
[[mzn:مادام دو استائل]]
[[nl:Madame de Staël]]
[[ja:アンヌ・ルイーズ・ジェルメーヌ・ド・スタール]]
[[no:Germaine de Staël]]
[[pl:Madame de Staël]]
[[pt:Anne Louise Germaine de Staël]]
[[ro:Madame de Staël]]
[[ru:Сталь, Анна де]]
[[sk:Madame de Staël]]
[[sr:Госпођа де Стал]]
[[fi:Madame de Staël]]
[[sv:Germaine de Staël]]
[[tr:Anne Louise Germaine de Staël]]
[[uk:Жермена де Сталь]]
[[zh:杰曼·德斯戴尔]]

Redaktsioon: 12. märts 2013, kell 16:09

Madame de Staël

Anne Louise Germaine de Staël (tuntud kui Madame de Staël; neiupõlvenimi Necker; 22. aprill 1766 Pariis14. juuli 1817) oli prantsuse keelt rääkiv Šveitsi kirjanik, kes tegutses peamiselt Pariisis.

Elukäik

Germaine sündis pankurist isa Jacques Neckeri ja kirjanikust ema Suzanne Curchod' perekonnas.

Aastal 1786 abiellus ta Rootsi saadiku parun Erik Magnus Staël von Holsteiniga.

Germaine'i ajendas avaldama oma esimest teost Jean-Jacques Rousseau. 1788. aastal ilmus de Staëli esikteos "Rousseau karakterist ja kirjutistest" ("Lettres sur les écrits et le caratére de Jean-Jacques Rousseau").

Prantsuse revolutsiooni puhkedes toetas de Staël mässu, kuid selle terroriks muutumisel sai temast selle vastane.

Hiljem asutas ta Pariisis Napoleoni-vastase salongi. Napoleoni alalise kiusamise tõttu oli de Staël sunnitud Pariisist põgenema. Ta rajas salongi Coppet' lossi. Siit said alguse ka tema pikad reisid, kus ta kohtus tollaste intellektuaalidega, teiste seas Goethe, Schilleri ja Schlegeliga. Ta külastas ka Rootsit, Suurbritanniat, Venemaad ja teisi Euroopa riike.

Mall:Link FA