Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju.

Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.

Taimede rakukesta ehitus

Taime rakukesta ehitus skemaatiliselt.

Rakukest koosneb kolmest kihist, moodustades küllalt tugeva rakuümbrise, mis suudab vastu seista osmootsele rõhule. Rakukestade paksus kõigub 0,1 kuni mõne mikromeetrini ja nende ehitus annab taimele tugevuse.

Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm biopolümeeri, mis on põhilised rakukesta ehitusmaterjalid. Need on tselluloos, ligniin ja hemitselluloos, vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. Puidus on nende sisaldus vastavalt 40-50%, 20-30% ja 20-30%. Erinevalt tselluloosist ja hemitselluloosist, mis on polüsahhariidid, on ligniin oluliselt varieeruva struktuuriga polümeer, milles prevaleerivad aromaatsed (benseeni) tsüklid. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosiga (polüsahhariididega), seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust.

Puitumine on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.

Vaata ka

• Taimerakk