E-raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. veebruar 2013, kell 14:21

Sõnal e-raamat on mitu tähendust.

See võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul.
Samuti võib käsitleda e-raamatuna ka juttu, mis on saadetud e-postiga või tehtud kättesaadavaks ükskõik millise tekstitöötlusprogrammi vahendusel.

Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog.

Professionaalselt toimetatud e-raamatuid hakkasid esimestena kirjastama Harper Collins^[1], Schuster & Schuster ^[2] ning need e-raamatud nõuavad lugemiseks spetsiaaltarkvara. Tarkvara esitab elektroonilise teksti kujul, mis on mugav kasutajale ning välistab võimaluse, et tekst kopeeritakse või trükitakse paberile.

E-raamatuks nimetatakse ka spetsiaalseid seadmeid, mille abil e-raamatu tekste lugeda. Nende õigeks nimeks on aga siiski e-raamatu luger (e-book reader).

Tekkelugu

Elektrooniliste tekstide tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist, ^[3] millega alustati 1971. aastal ning eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud jm väärt tekstid elektroonilisel kujul. Tekstiformaadiks valiti lihtne ASCII-formaat, kuna seda on lihtne kasutada erinevate arvutite ja arvutiprogrammide vahendusel ning ta pole koormav ka inimese silmale.

Seoses arvutustehnika seadmete muutumisega 1990ndatel aastatel palju miniatuursemaks, on tulnud kasutusse spetsiaalsed e-raamatu lugerid.

2000.a märtsis avaldatud Stephen Kingi romaan Riding the Bullet on esimene teos, mis ilmus vaid e-raamatuna. ^[4]

Vaatamata püsivale kriitikale, et e-raamatu lugemine on ebamugavam traditsioonilise raamatu lugemisest on e-raamatu ja tema avaldumisvormid ning –võimalused kasvanud. E-raamatute hulga kasvu võimaldab lugejate rahulolu tagamise soov, millega võetakse üle ning rakendatakse mitmeid traditsioonilise raamatu omadusi. Lisaks püüavad seadmete väljatöötajad, tootjad ning e-raamatu arendajad lisada muidki omadusi, et parendada lugeja lugemisvõimalusi võrreldes paberkandjal väljaandega. Näiteks täiendavad lugemiselamust täistekstotsing, teksti juurde märkusi tegemise võimalused, rohkete failivormingute toetus ning heli- ja video andmevormingute kasutamine.

E-raamatute hulga suurenemise ning osatähtsuse kasvu tõttu on probleemseteks valdkondadeks ennekõike õiguslikud küsimused, turvalisus, e-äri olemus ning sobivad hinnamudelid.

E-raamatu lahendusi

Tehnilised lahendused võib jagada kolme valdkonna vahel:

Spetsiaalseadmed ehk nn "pühendatud lugerid" (dedicated readers) mis on mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Näit. Rocket eBook (tehnilised andmed ja pilt, Gemstar eBooks), eBookwise ^[5] jt.

Käeshoitavad lugerid (handheld). Nende hulka kuuluvad pihuarvutid (PDA), elektroonilised märkmikud, mobiiltelefonid jms väikesed seadmed, mis võimaldavad muuhulgas ka e-tekste lugeda. Näiteks: Sony e-raamat ^[6] - väikese raamatu suurune nahkkaante vahel olev läikivate metallist detailidega e-raamat kestab ühe laadimisega 7500 lehekülge; veel ka Palm’i seadmed ^[7], Pocket PCd kasutavad ^[8], Mobipocket ^[9] jt.

Töölaualugerid ehk tarkvara, mis sobitub personaal- ja sülearvutitesse. Adobe Reader ^[10], Microsoft Reader ^[11], ebrary Reader ^[12] jt. Eestis tegutseb firma Visioline OÜ ^[13], mis pakub tarkvara, mida saab installeerida raamatu kasutaja arvutisse. On olemas ka mitmesugust avatud lähtekoodiga või vaba tarkvara. Näiteks FBReader, Calibre, Okular jt.^[14]

Ajakirjad, tehniline dokumentatsioon ja valitsusväljaanded on eelisarendatud elektroonilise kirjanduse (e-raamatu) valdkonnad, sest need on väljaanded, mille sisust suurt osa pidevalt täiendatakse või uuendatakse.

Haridussektorile pakutakse lahendusi õppimise lihtsustamiseks. Näiteks e-õpikud võimaldavad teha õppematerjalidesse märkmeid, õppematerjalidest väljavõtteid jms. Sellised õppematerjalid on hõlpsalt kohandatavad õppijate vajadustega ja sisu nõuetega.

E-raamatute olemasolu teeb mugavamaks ja majanduslikult otstarbekamaks väikesetiraažiliste väljaannete väljaandmise, sest trükiarv pole enam oluline. Lihtsa kopperimise tõttu võib kaduda piiratud tiraaži probleem. Heli- ja videomaterjalide täiendab lugemiselamust.

Näiteid, kus jagatakse tasuta juurdepääse e-raamatutele:

Projekt Gutenberg ^[3] - esimene e-raamatute tootja

Ebrary ^[15] - pakutakse üle 102 000 erineva e-raamatu ostmisvõimalust paljudel teemadel. Iga raamatu juures paarileheküljeline näidistekst.

Developers Team ^[16] - veebi-ja tarkvara arendusega tegelev firma jagab tasuta it-alaseid veebiväljaandeid.

Kliinik.ee ^[17] – OÜ Tervisenõuanne hallatav meditsiiniportaal, mis pakub tasuta e-raamatud.

Eesti Rahvusraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogus digiteeritud teoste failid (PDF vormingus) on kättesaadavad e-kataloogi ESTER vastavate raamatute kirjete kaudu (link "Täistekst RR arhiivis DIGAR") ja digitaalarhiivi DIGAR veebilehelt (digar.nlib.ee). Vt ka järgmine lõik.

Näiteid tasulisest juurdepääsust e-raamatutele:

Eesti Rahvusraamatukogu ^[18] – võimalus tellida digitaalkoopiat teostest, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud.

Käsiraamatute Kirjastus ^[19] – kirjastus, mis on spetsialiseerunud juriidiliste materjalide kirjastamisele, kus paberkandjal raamatu kõrval on ka täismahus CD.

Muutused seoses raamatukogude ja teiste infoasutustega

Arvatakse, et e-raamatute tulek vaid toetab raamatukogude ellujäämist tänapäeval ning annab talle ka uue tähenduse (juurde). Laenutused saavad hakata toimuma sisu aegumistähtaja järgi - juurdepääs materjalile lõpeb, kui aeg on ümber. Raamatukogud saavad võimaldada endale mitmekülgsemat kogu, kuna on võimalik hankida suurem hulk erinevaid nimetusi jms. RVL (raamatukogude vaheline laenutus) saab tulevikus võimalikuks sekundite kiirusel: pruugib vaid minna raamatukokku, tellida raamat, mida vastav kohalik raamatukogu ei oma – ning sellegipoolest saada see raamat laenutada juba mõne hetke möödudes kui see on olemas mõnes nn partnerraamatukogus.

Traditsioonilistele raamatukogudele on tekkinud ka konkurendid kommertsraamatukogude näol – kirjastajate poolt ülalpeetavad teenused, näiteks ebrary.

Õigus- ja turvaprobleemid

Koostatud on dokument nimega Digital Rights Management (DRM), mis arvestaks autoriõiguse kontekstis uusi olusid. See peaks kaitsma autorite ja kirjastajate kõrval ka teiste kirjastamisprotsessis osalejate õigusi, nagu mitmesugused kujundusega seotud valdkonnad (näiteks kujunduselemendid: šrift, pildid, audio, video) jpm.

DRM lahendusi on kiirelt püütud rakendada raamatute online-müügis. Näiteks Barnes & Noble (www.barnesandnoble.com) tegevus, kus läbirääkimised toimuvad kasutaja lugeri ja teenust pakkuva serveri vahel. Sarnaseid lahendusi töötavad välja veel mitmed firmad, näit. Intertrust, Adobe, Versaware.

Hea DRM lahenduse põhikomponentideks loetakse

turvaline failiformaat;
juurdepääsu turvalisus ja kasutaja autentimine;
edastustegevuse ehk suhtluskanali turvalisus;
kasutamisjuhised, mis hakkavad toimima peale hanget ja
krüpteerimine.

Ideaalne DRM lahendus kindlasti tagab ka e-raamatu sisu kõik autorikaitsega seonduvad õigused jms vastavalt erinevates riikides kehtivatele seadustele.

Standardid

Loendatakse viis valdkonda, kus on standardid vajalikud:

sisuformaadi standard;
failivormingute standard;
nn digitaalsete õiguste juhtimise (DRM) standard;
jaotamise standard;
raamatu tooteinformatsiooni standard (metaandmed).

Eelkõige on need vajalikud ärimudeli väljatöötamiseks ning laiemaks toote levikuks (kasutajate nõusoleku saavutamiseks).

Viited

Kirjandus

Heinsoo, E. 2007. E-raamat loetav ka õues. Äripäev Online : varia, 29.10.2007
Põldaas, M. 2007. E-raamatute olemus ja tekkelugu. E-konspekt IVA kursuse Sidusinfotööstus raames.
Sõnaraamat. Dictionary of Library Terms. Eesti Rahvusraamatukogu, 29.10.2007
Visioline OÜ: E-raamat andmekandjal, 29.10.2007

Välislingid

[1] ttp://www.harpercollins.com

[2] ttp://www.simonsays.com

[Gute-3] 3,0 ^3,1 http://www.gutenberg.org

[4] ttp://www.simonsays.com/book/default_book.cfm?isbn=0743204670

[5] ttp://www.ebookwise.com/servlet/mw?t=book&bi=27007&si=43

[6] ttp://www.aripaev.ee/3631/rubr_artiklid_363105.html

[7] ttp://ebooks.palmone.com/

[8] ttp://www.microsoft.com/windowsmobile/pocketpc/ppc/default.mspx

[9] ttp://www.mobipocket.com/

[10] ttp://www.adobe.com/epaper/ebooks/ebookmall/main.html

[11] ttp://www.microsoft.com/reader/default.asp

[12] ttp://www.ebrary.com/corp/techReader.jsp

[13] ttp://www.visioline.ee/index.php?lang=eng&main=300

[14] Dmitri Popov: [Open-Source-Software für E-Book-Freunde], Linux Magazin, 24.07.2009

[15] ttp://www.ebrary.com/corp/

[16] ttp://www.dt.ee/blog/category/raamatud/

[17] ttp://www.kliinik.ee/index.php

[18] ttp://www.nlib.ee/eod

[19] ttp://www.eraamat.ee/?yldine

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

@@ 85. rida: / 85. rida: @@
 Loendatakse viis valdkonda, kus on standardid vajalikud:
 * sisuformaadi standard;
-* failiformaadi standard;
+* [[failivorming]]ute standard;
 * nn digitaalsete õiguste juhtimise (DRM) standard;
 * jaotamise standard;