Uural: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2+) (Robot: lisatud sl:Uralsko gorovje |
P Robot: lisatud gv:Sleityn ny h-Ooral |
||
| 53. rida: | 53. rida: | ||
[[fy:Oeral]] |
[[fy:Oeral]] |
||
[[ga:Sléibhte na hÚraile]] |
[[ga:Sléibhte na hÚraile]] |
||
[[gv:Sleityn ny h-Ooral]] |
|||
[[gl:Montes Urais]] |
[[gl:Montes Urais]] |
||
[[ko:우랄 산맥]] |
[[ko:우랄 산맥]] |
||
Redaktsioon: 23. detsember 2012, kell 05:29
Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril.
Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik.
Geoloogia
Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama – Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni.
Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). Hilis-Devonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik.
Vaata ka