Feynmani diagramm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. detsember 2012, kell 23:39

Feynmani diagramm (USA füüsiku Richard Feynmani järgi) on intuitiivne graafiline meetod kvant- või statistilises väljateoorias, mille abil väljendatakse erinevate protsesside tõenäosusamplituude või korrelatsioone. Feynmani diagrammid on üks kesksetest vahenditest häiritusteoorias.

Feynmani diagrammid koosnevad tüüpiliselt järgmistest komponentidest:

verteksid ehk sõlmed, kus kohtuvad kolm või enam erinevat joont,
sisse ja välja suunduvad osakesed (protsessid), on jooned, mille ainult üks ots lõpeb sõlmes,
propagaatorid on jooned, mille mõlemad otsad lõpevad sõlmedes.

Komponente (sõlmi, propagaatoreid ja sisenevaid või väljuvaid osakesi) võib olla erinevat tüüpi, kusjuures igale tüübile seatakse Feynmani reeglite abil vastavusse matemaatiline avaldis, mille abil saab välja arvutada diagrammile vastava tõenäosusamplituudi.

Vaata ka

Kvantväljateooria

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Feynmani diagrammid koosnevad tüüpiliselt järgmistest komponentidest:
 # verteksid ehk sõlmed, kus kohtuvad kolm või enam erinevat joont,
-# sisse ja välja suunduvad osakesed (protsessid), on jooned, mille ainult üks ots lõppeb sõlmes,
+# sisse ja välja suunduvad osakesed (protsessid), on jooned, mille ainult üks ots lõpeb sõlmes,
-# [[propagaator]]id on jooned, mille mõlemad otsad lõppevad sõlmedes.
+# [[propagaator]]id on jooned, mille mõlemad otsad lõpevad sõlmedes.
 Komponente (sõlmi, propagaatoreid ja sisenevaid või väljuvaid osakesi) võib olla erinevat tüüpi, kusjuures igale tüübile seatakse [[Feynmani reeglid|Feynmani reeglite]] abil vastavusse matemaatiline avaldis, mille abil saab välja arvutada diagrammile vastava tõenäosusamplituudi.