Kolmefaasiline toitesüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Anarij (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Spannungsverlauf Dreiphasen-Wechselstrom.gif|thumb|Faasipingete muutumine ajas]]
[[Pilt:Spannungsverlauf Dreiphasen-Wechselstrom.gif|pisi|Faasipingete muutumine ajas.]]
[[File:Simpel-3-faset-generator.gif|thumb|Tähtühenduses kolmefaasilise generaatori skeem. Pöörlev püsimagent tekitab mähistes L1, L2 ja L3 vahelduva elektromotoorjõu.]]
[[Pilt:Simpel-3-faset-generator.gif|pisi|Tähtühenduses kolmefaasilise generaatori skeem. Pöörlev püsimagent tekitab mähistes L1, L2 ja L3 vahelduva elektromotoorjõu.]]


'''Kolmefaasiline toitesüsteem''' on mitmefaasiliste elektriahelate erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega, kindla nurga võrra üksteise suhtes ajas nihutatud [[siinus]]elist (ühe allikaga loodud) elektromotoorjõudu.
'''Kolmefaasiline toitesüsteem''' on mitmefaasiliste [[elektriahel]]ate erijuhtum, milles on kolm võrdse [[sagedus]]ega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud [[siinus]]elist (ühe allikaga loodud) [[elektromotoorjõud]]u.


Iga selline elektromotoorjõud on omas perioodilise protsessi faasis, mistõttu sageli nimetatakse seda lihtsalt faasiks. Kolmefaasilistes süsteemides on nurganihe 120 kraadi.
Iga selline elektromotoorjõud on omas perioodilise protsessi [[faas]]is, mistõttu sageli nimetatakse seda lihtsalt faasiks. Kolmefaasilistes süsteemides on nurganihe 120 kraadi.


Levinuimad liinijuhtmete tähised:
Levinuimad liinijuhtmete tähised:
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|-
|-
31. rida: 31. rida:


Kolmefaasilise süsteemi ajalugu on seotud mitmete isikutega.
Kolmefaasilise süsteemi ajalugu on seotud mitmete isikutega.
*Itaallane [[Galileo Ferraris]] uuris aastal 1885 mitmefaasilisi vahelduvvoolusid.
* Itaallane [[Galileo Ferraris]] uuris aastal 1885 mitmefaasilisi vahelduvvoolusid.
*[[Nikola Tesla]] oli seotud mitmefaasiliste süsteemide uurimisega alates aastast 1882 ja konstrueeris 1887 kahefaasilise vahelduvvoolumootori mida oli kavas kasutada Ameerika vahelduvvooluvõrgus.
* [[Nikola Tesla]] oli seotud mitmefaasiliste süsteemide uurimisega alates aastast 1882 ja konstrueeris 1887 kahefaasilise vahelduvvoolumootori, mida oli kavas kasutada Ameerika vahelduvvooluvõrgus.
*[[Galileo Ferraris]]e ja [[Nikola Tesla]] leiutised olid vastastikku patendiga kaitstud.
* [[Galileo Ferraris]]e ja [[Nikola Tesla]] leiutised olid vastastikku patendiga kaitstud.
*[[Charles Schenk Bradley]] tegi aastatel 1887 ja 1888 ettepaneku mitmefaasiliste süsteemide kasutuselevõtuks.
* [[Charles Schenk Bradley]] tegi aastatel 1887 ja 1888 ettepaneku mitmefaasiliste süsteemide kasutuselevõtuks.
*Esimese kolmefaasilise generaatori tegi saksa leiutaja [[Friedrich August Haselwander]] aastal 1887
* Esimese kolmefaasilise generaatori tegi saksa leiutaja [[Friedrich August Haselwander]] aastal 1887.
*Kolmefaasilise süsteemi võttis kasutusele firma Saksa AEG peakonstruktor [[Michail Ossipowitsch Doliwo-Dobrowolski]]. Ta demonstreeris kolmefaasilise süsteemi eeliseid võrreldes teiste süsteemidega tehes esitlusi [[asünkroonmootor]]iga.
* Kolmefaasilise süsteemi võttis kasutusele firma Saksa AEG peakonstruktor [[Michail Ossipowitsch Doliwo-Dobrowolski]]. Ta demonstreeris kolmefaasilise süsteemi eeliseid võrreldes teiste süsteemidega tehes esitlusi [[asünkroonmootor]]iga.

{{-}}


== Eelised ==
== Eelised ==
* Ökonoomsus.
* Ökonoomsus.
** Elektoenergia edastuseökonoomsus paranes. Ökonoomsus seisneb väiksemas materjalikulus liinijuhtmetele.
** Elektrienergia edastamise ökonoomsus paranes. Ökonoomsus seisneb väiksemas materjalikulus liinijuhtmetele.
** Kolmefaasiliste transformaatorite väiksem materjalikulu võrreldes ühefaasilistega
** Kolmefaasiliste transformaatorite väiksem materjalikulu võrreldes ühefaasilistega.
* Süsteemi mahaaniline tasakaal. See omadus on üks tähtsamait tasakaalustamata süsteemis genereerivale seadmele tekkib ebaühtlane mehaaniline koormus, mis oluliselt vähendab tema kasutusiga.
* Süsteemi mehaaniline tasakaal. See omadus on üks tähtsamaid. Tasakaalustamata süsteemis genereerivale seadmele tekkib ebaühtlane mehaaniline koormus, mis oluliselt vähendab tema kasutusiga.
* Võime kergesti tekitada pöörlevat magnetvälja, mis on vajalik elektrimootori ning paljude teiste elektriliseadmete tööks. Kolmefaasilise elektrimootorid (asünkroonmootorid ja sünkroonmootorid) on ehituselt lihtsamad ja seega odavamad kui alalisvoolumootorid, ühe- või 2-faasilised elektrimootorid.
* Võime kergesti tekitada pöörlevat [[magnetväli|magnetvälja]], mis on vajalik elektrimootori ning paljude teiste elektriliseadmete tööks. Kolmefaasilised elektrimootorid ([[asünkroonmootor]]id ja [[sünkroonmootor]]id) on ehituselt lihtsamad ja seega odavamad kui [[alalisvoolumootor]]id, ühe- või 2-faasilised elektrimootorid.
* Võime saada kaks erinevat tööpinget ühes seadmes – faasipinge ja liinipinge, ning kaks erinevat võimsustaset “tähtühenduse” või “kolmenurkühenduse” valikuga.
* Võime saada kaks erinevat tööpinget ühes seadmes – [[faasipinge]] ja [[liinipinge]], ning kaks erinevat võimsustaset “tähtühenduse” või “kolmenurkühenduse” valikuga.


Tanapäeval on olemas palju erinevaid [[kaitselüliti|kaitselüliteid]] erinevatele rakendustele.
Tanapäeval on olemas palju erinevaid [[kaitselüliti|kaitselüliteid]] erinevatele rakendustele.
53. rida: 51. rida:


=== Tähtühendus ===
=== Tähtühendus ===
[[Pilt:Soedinenie_obmotok_zvezdoy.png]]</br>
[[Pilt:Soedinenie_obmotok_zvezdoy.png]]
Tähtühendus on niisugune ühendus kus kõigi generaatori mähiste üks ots on omavahel kokku ühendatud. Ühist ühenduspunkti nimetatakse nullpunktiks ehk [[neutraal]]punktiks. Elektritarviti faaside otsad ühendatakse samuti kokku. Jutmed, mis ühendavad generaatori ja elektritarviti ahelate algustega nimetatakse liinijuhtmeteks. Juhet mis ühendab kaks neutraalpunkti omavahel nimetatakse [[neutraal]]juhtmeks.


Tähtühendus on niisugune ühendus, kus kõigi [[generaator]]i mähiste üks ots on omavahel kokku ühendatud. Seda ühenduspunkti nimetatakse nullpunktiks ehk [[neutraal]]punktiks. Elektritarviti faaside otsad ühendatakse samuti kokku. Juhtmed, mis ühendavad generaatori ja elektritarviti ahelaid nimetatakse liinijuhtmeteks. Juhet, mis ühendab kahte neutraalpunkti omavahel nimetatakse [[neutraal]]juhtmeks.
[[Pilt:Additional busbars.JPG|200px|thumb|Elektritarvitite neutraaljuhtmete kokkuühendamiseks tähtühenduse korral on kasutusel sinise markeeringuga ja maandusjuhtmete jaotamiseks kollarohelise markeeringuga voolulatid või klemmid.]]


[[Pilt:Additional busbars.JPG|pisi|Elektritarvitite neutraaljuhtmete kokkuühendamiseks tähtühenduse korral on kasutusel sinise markeeringuga ja maandusjuhtmete jaotamiseks kollarohelise markeeringuga voolulatid või klemmid.]]
Kolmefaasiline ahel, millel on neutraaljuhe nimetatakse on neljajuhtmeline. Kui neutraaljuhet ei ole, siis kolmejuheline.


Kolmefaasilist ahelat, millel on neutraaljuhe nimetatakse neljajuhtmeliseks. Kui neutraaljuhet ei ole siis on see kolmejuhtmeline.
Kui elektritarviti takistused Z<small>a</small>, Z<small>b</small>, Z<small>c</small> on omavahel võrdsed, siis sellist koormust saab nimetada sümmetriliseks.


Kui elektritarviti [[takistus]]ed Z<small>a</small>, Z<small>b</small>, Z<small>c</small> on omavahel võrdsed, siis sellist koormust saab nimetada sümmeetriliseks.


==== Nullijuhtme katkemise ohud ====
==== Nullijuhtme katkemise ohud ====


Kolmefaasilises süsteemides sümmeetrilise koormusega erijuhul on elektritarvititel faasipinge isegi kui nullijuhe puudub. Kui on tegemist mittesümmeetrilise koormusega, siis töötava neutraali katkemisel koormus satub liinipinge alla. See on eriti ohtlik probleem seoses metallivargustega.
Kolmefaasilises süsteemides sümmeetrilise koormusega erijuhul on elektritarvititel faasipinge isegi kui nulljuhe puudub. Kui tegemist on mittesümmeetrilise koormusega, siis töötava neutraali katkemisel satub koormus (nt elektritarviti ja selle korpus) liinipinge alla. See on eriti ohtlik probleem seoses metallivargustega.
See on sageli on tarbeseadmete riknemise põhjuseks. Kui elektritarviti takistus seejuures ei muutu, tekib Oomi seaduse järgi pinge suurenemisel vool mis on mitu korda suurem kui tarvitile maksimaalselt lubatud. Tulemuseks on seadme läbipõlemine ja riknemine.
See on sageli tarbeseadmete riknemise põhjuseks. Kui elektritarviti takistus seejuures ei muutu, tekib [[Oomi seadus]]e järgi pinge suurenemisel vool, mis on mitu korda suurem kui tarvitile maksimaalselt lubatud. Tulemuseks on seadme läbipõlemine ja riknemine.


==== Seosed liinipingete ja faasipingete ning voolude vahel ====
==== Seosed liinipingete ja faasipingete ning voolude vahel ====


Liinijuhtme ja neutraaljuhtme (U<small>a</small>, U<small>b</small>, U<small>c</small>) vahelist pinget nimetatakse [[faasipinge]]ks. Kahe liinijutme vahelist pinget nimetatakse liinipingeks.
Liinijuhtme ja neutraaljuhtme (U<small>a</small>, U<small>b</small>, U<small>c</small>) vahelist pinget nimetatakse [[faasipinge]]ks. Kahe liinijutme vahelist pinget nimetatakse [[liinipinge]]ks.


Mähiseid tähte ühendamiseks, kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, kasutame liinipingete ja faasipingete vahelist seost:
Mähiseid tähte ühendamiseks, kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, kasutame liinipingete ja faasipingete vahelist seost:
78. rida: 76. rida:
Liini ja faasivoolud on tähtühenduse korral võrdsed:
Liini ja faasivoolud on tähtühenduse korral võrdsed:


<math>I_L=I_F;</math>
<math>I_L=I_F;</math>

----


=== Kolmnurkühendus ===
=== Kolmnurkühendus ===
[[Pilt:Soedinenie_obmotok_treugolnikom.png]]</br>
[[Pilt:Soedinenie_obmotok_treugolnikom.png]]
[[File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Luha 30-Main distribution board.JPG|thumb|200px|Kolmnurkühenduses tarbijaühendus vanas korteremajas. Mõlemad juhtmed on liinijuhtmed]]
[[Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Luha 30-Main distribution board.JPG|pisi|Kolmnurkühenduses tarbijaühendus vanas kortermajas. Mõlemad juhtmed on liinijuhtmed.]]



Kolmnurkühendus on niisugune ühendus kus ühefaasilised koormused on ühendatud kolmnurka. Esimese ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud teise algusega, teise ühefaasilise koormusahela lõpp kolmanda alusega, ning kolmanda ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud esimese alusega. Maast isoleeritud kolmnurkühenduse eeliseks on asjaolu, et isolatsioonirike ei põhjusta elektri väljalülitumist.
Kolmnurkühendus on niisugune ühendus, kus ühefaasilised koormused on ühendatud kolmnurka. Esimese ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud teise algusega, teise ühefaasilise koormusahela lõpp kolmanda alusega, ning kolmanda ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud esimese alusega. Maast isoleeritud kolmnurkühenduse eeliseks on asjaolu, et isolatsioonirike ei põhjusta elektri väljalülitumist.


==== Puudus ====
==== Puudus ====
Asjaolu, et isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektri väljalülitumist on ka maast isoleeritud kolmnurkühenduse suurimaks puuduseks hoone elektripaigaldistes kus puuduvad sellele erisüsteemile sobilikud isolatsioonikontrolliseadised. Tavalised [[rikkevoolukaitselüliti|rikkevoolukaitselülitid]] ei pruugi rikke korral rakenduda. Kuna mõlemad liinijuhtmed on ühendatud ühefaasiliste elektritarvititega siis eeldab ka lühise- ja liigvoolukaitse kolmnurklülitus kahepooluseliste [[kaitselüliti]]te kasutamist. Lisa eelnevatele ohtudele võivad vanas elektripaigaldises ohtlikke probleeme tekitada juhtmete seisukord ja vanad värvimarkeeringud.
Asjaolu, et isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektri väljalülitumist on ka maast isoleeritud kolmnurkühenduse suurimaks puuduseks hoone elektripaigaldistes, kus puuduvad sellele erisüsteemile sobilikud isolatsioonikontrolliseadised. Tavalised [[rikkevoolukaitselüliti]]d ei pruugi rikke korral rakenduda. Kuna mõlemad liinijuhtmed on ühendatud ühefaasiliste elektritarvititega siis eeldab ka lühise- ja liigvoolukaitse kolmnurklülitus kahepooluseliste [[kaitselüliti]]te kasutamist. Lisa eelnevatele ohtudele võivad vanas elektripaigaldises ohtlikke probleeme tekitada juhtmete seisukord ja vanad värvimarkeeringud.


==== Seosed liinivoolude ja faasivoolude ning pingete vahel ====
==== Seosed liinivoolude ja faasivoolude ning pingete vahel ====
97. rida: 92. rida:
<math>\qquad U_L=U_F</math>.
<math>\qquad U_L=U_F</math>.


Mähiste voolude osas kehtib kolmnurkühendusel (kui tegu on sümmeetrilise koormusega, mis ühefaasiliste elektritarvitete puhul nii ei ole) on liiinivoolude ja faasivoolude vahel seos:
Mähiste voolude osas kehtib kolmnurkühendusel (kui tegu on sümmeetrilise koormusega, mis ühefaasiliste elektritarvitite puhul nii ei ole) on liinivoolude ja faasivoolude vahel seos:
<math>I_L=\sqrt{3}\times{I_F};</math>.
<math>I_L=\sqrt{3}\times{I_F};</math>.


=== Levinuimad pingesüsteemid madalpingepaigaldistes ===
=== Levinuimad pingesüsteemid madalpingepaigaldistes ===
[[File:TN 3 Phase system.jpg|thumb|TN skeem alajaama pool]]
[[Pilt:TN 3 Phase system.jpg|pisi|TN skeem alajaama pool.]]


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
126. rida: 121. rida:
== Märgistamine ==
== Märgistamine ==


Erinevad liinijuhtmed märgitakse erilise värviga. See on vajalik hoolduse, paigalduse ja elekriseadmete remondi lihtsustemiseks. Erinevates riikides märgistus on erinev.
Erinevad liinijuhtmed märgitakse erilise värviga. See on vajalik hoolduse, paigalduse ja elektriseadmete remondi lihtsustemiseks. Erinevates riikides märgistus on erinev.


[[Pilt:Electric power transmission.jpg|200px|paremal|Kolmefaasiline kahe ahelaga elektri ülekandeliin]]
[[Pilt:Electric power transmission.jpg|pisi|Kolmefaasiline kahe ahelaga elektri ülekandeliin.]]
{|
{|
|
|
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
!||L1 (A)||L2 (B)||L3 (C)||Neutraal||Kaitsemaandus
!||L1 (A)||L2 (B)||L3 (C)||Neutraal||[[Kaitsemaandus]]
|-
|-
|'''USA''' (120/208V)||Must||Punane||Helesinine||Valge või hall||Roheline
|'''USA''' (120/208V)||Must||Punane||Helesinine||Valge või hall||Roheline
162. rida: 157. rida:


== Vaata lisaks ==
== Vaata lisaks ==
* [[Faaside kontrollrelee]]
* [[Faaside kontrollrelee]]
* [[Faasijärjestuse indikaator]]
* [[Faasijärjestuse indikaator]]
* [[Sildalaldi#Kolmetaktiline|Kolmefaasiline alaldi]]
* [[Sildalaldi#Kolmetaktiline|Kolmefaasiline alaldi]]
* [[Pingeindikaator]]
* [[Pingeindikaator]]
170. rida: 165. rida:


== Viited ==
== Viited ==
* [http://www.toehelp.ru/theory/toe/lecture16/lecture16.html Kolmefaasilised elektriahlid]
* [http://www.toehelp.ru/theory/toe/lecture16/lecture16.html Kolmefaasilised elektriahelad]
* [http://subscribe.ru/archive/tech.electrotech/200610/10080543.html Kolmefaasiline süsteem ja asünkroonmotor]
* [http://subscribe.ru/archive/tech.electrotech/200610/10080543.html Kolmefaasiline süsteem ja asünkroonmootor]


[[Kategooria:Elektrotehnika]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]

Redaktsioon: 13. detsember 2012, kell 18:35

Faasipingete muutumine ajas.
Tähtühenduses kolmefaasilise generaatori skeem. Pöörlev püsimagent tekitab mähistes L1, L2 ja L3 vahelduva elektromotoorjõu.

Kolmefaasiline toitesüsteem on mitmefaasiliste elektriahelate erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud siinuselist (ühe allikaga loodud) elektromotoorjõudu.

Iga selline elektromotoorjõud on omas perioodilise protsessi faasis, mistõttu sageli nimetatakse seda lihtsalt faasiks. Kolmefaasilistes süsteemides on nurganihe 120 kraadi.

Levinuimad liinijuhtmete tähised:

Saksamaa Taani
L1 U1 R
L2 V1 S
L3 W1 T

Ajalugu

Kolmefaasilise süsteemi ajalugu on seotud mitmete isikutega.

Eelised

  • Ökonoomsus.
    • Elektrienergia edastamise ökonoomsus paranes. Ökonoomsus seisneb väiksemas materjalikulus liinijuhtmetele.
    • Kolmefaasiliste transformaatorite väiksem materjalikulu võrreldes ühefaasilistega.
  • Süsteemi mehaaniline tasakaal. See omadus on üks tähtsamaid. Tasakaalustamata süsteemis genereerivale seadmele tekkib ebaühtlane mehaaniline koormus, mis oluliselt vähendab tema kasutusiga.
  • Võime kergesti tekitada pöörlevat magnetvälja, mis on vajalik elektrimootori ning paljude teiste elektriliseadmete tööks. Kolmefaasilised elektrimootorid (asünkroonmootorid ja sünkroonmootorid) on ehituselt lihtsamad ja seega odavamad kui alalisvoolumootorid, ühe- või 2-faasilised elektrimootorid.
  • Võime saada kaks erinevat tööpinget ühes seadmes – faasipinge ja liinipinge, ning kaks erinevat võimsustaset “tähtühenduse” või “kolmenurkühenduse” valikuga.

Tanapäeval on olemas palju erinevaid kaitselüliteid erinevatele rakendustele.

Kolmefaasilise ahelade ühendamisskeemid

Tähtühendus

Fail:Soedinenie obmotok zvezdoy.png

Tähtühendus on niisugune ühendus, kus kõigi generaatori mähiste üks ots on omavahel kokku ühendatud. Seda ühenduspunkti nimetatakse nullpunktiks ehk neutraalpunktiks. Elektritarviti faaside otsad ühendatakse samuti kokku. Juhtmed, mis ühendavad generaatori ja elektritarviti ahelaid nimetatakse liinijuhtmeteks. Juhet, mis ühendab kahte neutraalpunkti omavahel nimetatakse neutraaljuhtmeks.

Elektritarvitite neutraaljuhtmete kokkuühendamiseks tähtühenduse korral on kasutusel sinise markeeringuga ja maandusjuhtmete jaotamiseks kollarohelise markeeringuga voolulatid või klemmid.

Kolmefaasilist ahelat, millel on neutraaljuhe nimetatakse neljajuhtmeliseks. Kui neutraaljuhet ei ole siis on see kolmejuhtmeline.

Kui elektritarviti takistused Za, Zb, Zc on omavahel võrdsed, siis sellist koormust saab nimetada sümmeetriliseks.

Nullijuhtme katkemise ohud

Kolmefaasilises süsteemides sümmeetrilise koormusega erijuhul on elektritarvititel faasipinge isegi kui nulljuhe puudub. Kui tegemist on mittesümmeetrilise koormusega, siis töötava neutraali katkemisel satub koormus (nt elektritarviti ja selle korpus) liinipinge alla. See on eriti ohtlik probleem seoses metallivargustega. See on sageli tarbeseadmete riknemise põhjuseks. Kui elektritarviti takistus seejuures ei muutu, tekib Oomi seaduse järgi pinge suurenemisel vool, mis on mitu korda suurem kui tarvitile maksimaalselt lubatud. Tulemuseks on seadme läbipõlemine ja riknemine.

Seosed liinipingete ja faasipingete ning voolude vahel

Liinijuhtme ja neutraaljuhtme (Ua, Ub, Uc) vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. Kahe liinijutme vahelist pinget nimetatakse liinipingeks.

Mähiseid tähte ühendamiseks, kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, kasutame liinipingete ja faasipingete vahelist seost:

Liini ja faasivoolud on tähtühenduse korral võrdsed:

Kolmnurkühendus

Fail:Soedinenie obmotok treugolnikom.png

Kolmnurkühenduses tarbijaühendus vanas kortermajas. Mõlemad juhtmed on liinijuhtmed.

Kolmnurkühendus on niisugune ühendus, kus ühefaasilised koormused on ühendatud kolmnurka. Esimese ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud teise algusega, teise ühefaasilise koormusahela lõpp kolmanda alusega, ning kolmanda ühefaasilise koormusahela lõpp on seotud esimese alusega. Maast isoleeritud kolmnurkühenduse eeliseks on asjaolu, et isolatsioonirike ei põhjusta elektri väljalülitumist.

Puudus

Asjaolu, et isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektri väljalülitumist on ka maast isoleeritud kolmnurkühenduse suurimaks puuduseks hoone elektripaigaldistes, kus puuduvad sellele erisüsteemile sobilikud isolatsioonikontrolliseadised. Tavalised rikkevoolukaitselülitid ei pruugi rikke korral rakenduda. Kuna mõlemad liinijuhtmed on ühendatud ühefaasiliste elektritarvititega siis eeldab ka lühise- ja liigvoolukaitse kolmnurklülitus kahepooluseliste kaitselülitite kasutamist. Lisa eelnevatele ohtudele võivad vanas elektripaigaldises ohtlikke probleeme tekitada juhtmete seisukord ja vanad värvimarkeeringud.

Seosed liinivoolude ja faasivoolude ning pingete vahel

Mähiste kolmnurkühenduse korral on liini ja faasipinged võrdsed: .

Mähiste voolude osas kehtib kolmnurkühendusel (kui tegu on sümmeetrilise koormusega, mis ühefaasiliste elektritarvitite puhul nii ei ole) on liinivoolude ja faasivoolude vahel seos: .

Levinuimad pingesüsteemid madalpingepaigaldistes

TN skeem alajaama pool.
Venemaa ja SRÜ Euroopa liit Hispaania, Itaalia USA
Pinge 220/380 230/400 240/420 127/220
Sagedus 50 Hz 50 Hz 50 Hz 60 Hz

Märgistamine

Erinevad liinijuhtmed märgitakse erilise värviga. See on vajalik hoolduse, paigalduse ja elektriseadmete remondi lihtsustemiseks. Erinevates riikides märgistus on erinev.

Kolmefaasiline kahe ahelaga elektri ülekandeliin.
L1 (A) L2 (B) L3 (C) Neutraal Kaitsemaandus
USA (120/208V) Must Punane Helesinine Valge või hall Roheline
USA (277/480V) Oranž Pruun Kollane Valge või hall Roheline
Kanada Punane Must Helesinine Valge Roheline
Kanada Eraldiseisvad kolm faasilised seadmed Oranž Pruun Kollane Valge Roheline
Ühendkuningriik (aprill 2006) Punane (pruun) Kollane (must) Helesinine (hall) Must (helesinine) Roheline-kollane
Euroopa (aprill 2004) Pruun Must Hall Helesinine Roheline-kollane
Euroopa (kuni aprillini 2004, sõltuvalt riigist) Pruun või must Must või pruun Must või pruun Helesinine Roheline-kollane
Euroopa alajaamade isolaatoritel ja õhuliinidel Kollane Roheline Punane
Venemaa Kollane Roheline Punane Helesinine Roheline-kollane
Austraalia ja Uus-Meremaa Punane Kollane Helesinine Must Roheline-kollane
Lõuna-Aafrika Vabariik Punane Kollane Helesinine Must Roheline-kollane
Malaisia Punane Kollane Helesinine Must Roheline-kollane
India Punane Kollane Helesinine Must Roheline

Vaata lisaks

Viited