Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel
sün |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} |
|||
{{toimeta}} |
|||
{{vikinda}} |
|||
'''Finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' ehk '''pöördeline vorm''' on tegusõnavorm, mis võib esineda |
'''Finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' ehk '''pöördeline vorm''' on [[tegusõnavorm]], mis võib esineda [[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad pöördsõna [[morfoloogilised kategooriad]] ehk lausest on aru saada, kes on tegija. |
||
''Ma hüppasin üle müüri.'' "Hüppasin" on pöördsõna finiitne vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast |
''Ma hüppasin üle müüri.'' "Hüppasin" on pöördsõna finiitne vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab [[pööre (keeleteadus)|pöördekategooriast]] [[ainsus]]e 1. pööret, [[tegumood|tegumoekategooriast]] [[isikuline tegumood|isikulist tegumoodi]], [[aeg (keeleteadus)|ajakategooriast]] [[lihtminevik]]ku, [[kõneviis]]ikategooriast [[kindel kõneviis|kindlat kõneviisi]] ja [[kõneliik|kõneliigikategooriast]] [[jaatav kõne|jaatavat kõnet]]. |
||
== Finiitsed liht- ja liitvormid == |
== Finiitsed liht- ja liitvormid == |
||
| ⚫ | '''Finiitsetes lihtvormides''' avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid. [[tunnus (keeleteadus)|Tunnuste]] üldine järjestus on [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Keerulisim pöördsõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust, nt ''ela/nu/ksi/me''. Finiitsed lihtvormid on veel näiteks ''ela/t/i'' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/si/me'' (tüvi + aeg + pööre). Ainult ajatunnus võib teatud sõnatüüpides tüvega ühte sulada, ''tuli/me'' (tüvi-aeg + pööre). |
||
| ⚫ | '''Finiitsete liitvormidena''' avalduvad mõned ajakategooria liikmed, ''olen elanud, olevat elatud''; kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid on liitvormid, ''ei ela, ära ela, ei ole elanud''. Liitajavormid koosnevad jaatavas kõneliigis kahest sõnast: [[abiverb]]i "olema" finiitsest lihtvormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ning põhiverbi [[mineviku kesksõna]]st, mis väljendab tegumoodi, ''olen elanud, oleksin elanud, oli elatud''. Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm, ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''. |
||
| ⚫ | '''Finiitsetes lihtvormides''' avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid. Tunnuste üldine järjestus on tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Keerulisim pöördsõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust, ''ela/nu/ksi/me''. Finiitsed lihtvormid on veel näiteks ''ela/t/i'' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/si/me'' (tüvi + aeg + pööre). Ainult ajatunnus võib teatud sõnatüüpides tüvega ühte sulada, ''tuli/me'' (tüvi |
||
| ⚫ | '''Finiitsete liitvormidena''' avalduvad mõned ajakategooria liikmed, ''olen elanud, olevat elatud''; kõik eitava kõneliigi vormid on liitvormid, ''ei ela, ära ela, ei ole elanud''. Liitajavormid koosnevad jaatavas kõneliigis kahest sõnast: |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Infiniitvorm]] |
*[[Infiniitvorm]] |
||
*[[Morfoloogiline kategooria]] |
|||
== Kasutatud kirjandus == |
== Kasutatud kirjandus == |
||
Redaktsioon: 9. detsember 2012, kell 19:45
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Finiitvorm ehk finiitne vorm ehk pöördeline vorm on tegusõnavorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad ehk lausest on aru saada, kes on tegija.
Ma hüppasin üle müüri. "Hüppasin" on pöördsõna finiitne vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast ainsuse 1. pööret, tegumoekategooriast isikulist tegumoodi, ajakategooriast lihtminevikku, kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi ja kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.
Finiitsed liht- ja liitvormid
Finiitsetes lihtvormides avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid. Tunnuste üldine järjestus on tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Keerulisim pöördsõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust, nt ela/nu/ksi/me. Finiitsed lihtvormid on veel näiteks ela/t/i (tüvi + tegumood + aeg), ela/si/me (tüvi + aeg + pööre). Ainult ajatunnus võib teatud sõnatüüpides tüvega ühte sulada, tuli/me (tüvi-aeg + pööre).
Finiitsete liitvormidena avalduvad mõned ajakategooria liikmed, olen elanud, olevat elatud; kõik eitava kõneliigi vormid on liitvormid, ei ela, ära ela, ei ole elanud. Liitajavormid koosnevad jaatavas kõneliigis kahest sõnast: abiverbi "olema" finiitsest lihtvormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ning põhiverbi mineviku kesksõnast, mis väljendab tegumoodi, olen elanud, oleksin elanud, oli elatud. Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm, ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud.
Vaata ka
Kasutatud kirjandus
- Eesti keele käsiraamat. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2007.