Liturgia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud tr:Litürji
P r2.6.4) (Robot: muudetud ko:전례
55. rida: 55. rida:
[[fa:نیایش‌سرایی]]
[[fa:نیایش‌سرایی]]
[[fr:Liturgie]]
[[fr:Liturgie]]
[[ko:예전]]
[[ko:전례]]
[[hy:Պատարագ (եկեղեցական)]]
[[hy:Պատարագ (եկեղեցական)]]
[[hr:Bogoslužje]]
[[hr:Bogoslužje]]

Redaktsioon: 28. september 2012, kell 16:54

Liturgia on religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Nimetus "liturgia" tuleb kreekakeelsest sõnast leiturgia, mis tähendab "avalik teenistus".

Katoliiklased nimetavat liturgiat missaks ja õigeusklikud kasutavad liturgia mõistet ainult armulauaga jumalateenistuse kohta.

Kristluses on jumalateenistus kindla korra järgi läbi viidud riitus, mis sisaldab pühakirja lugemist, palveid jmt.

Jumalateenistuse raamistik

Ordinaarium e. jumalateenistuse muutumatud osad (neid järgivad nii katoliiklased kui protestandid):

Jumalateenistuse raamistiku moodustab ordinaarium oma osadega: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus + Benedictus, Agnus Dei, seadmissõnad, Pater Noster, tervitused.

Kõigile neile ladinakeelsetele Jumalateenistuse osadele anti ka eestikeelne tähendus. Propriumi ehk jumalateenistuse muutuvate osade hulka kuuluvad piiblitekstid, jutlus, koraalid, algussalmid, armulauapalve.

Luteri kiriku jumalateenistuse kord on kirjas Agendas, mis on õpetajale käsiraamatuks Jumalateenistuse läbiviimiseks.

Liturgilised vahendid

krutsifiks - mensa - tabernaakel - pateen - tsiboorium - korporaal - pallum - oblaat

Liturgilised rõivad

kaasula - dalmaatika - pluviaal - ornaat

Liturgilised aksessuaarid

stoola - mitra - lõkad - pileus - oraar - stihaab - maniipel - amiktus - pallium

Vaata ka