Molekuli polaarsus

Vee (H₂O ) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega.

Aine aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu. Polaarsus tähendab elektrilist laengute nihkumist molekulis tulenevalt elektronide (elektronpilvede) paiknemisest.

Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomitevahelisel keemilisel sidemel viib positiivse ja negatiivse elektrilise laengu nihkumisele. Naaberaatomitel tekivad erimärgilised osalaengud, mida tähistatakse δ+ (delta pluss) ja δ- (delta miinus). Esineda võivad mittepolaarsed (näiteks H₂), polaarsed (näiteks H^δ+Cl^δ-) või ioonilised sidemed (näiteks Na⁺Cl^-). Polaarsel molekulil on elektriline dipoolmoment. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime dipool-dipool interaktsioonide ja vesiniksidemete kaudu.

Elektronide ebaühtlast paiknemist kahe aatomi vahel põhjustab aatomite erinev võime tõmmata elektrone oma poole (s.t. aatomite elektronegatiivsuste erinevus) ja molekuli struktuuri asümmeetria.

Vesi (H₂O) kui polaarne ühend lahustab kergesti paljusid teisi polaarseid ja ioonilisi ühendeid, kuid halvasti mittepolaarseid. Suurtel molekulidel, mille ühes otsas on polaarsed rühmad ja teises mittepolaarsed, evivad pindaktiivsete ühendite omadusi.

Molekuli struktuur ja polaarsus

	Valem	Kirjeldus	Näide
Polaarne	AB	Lineaarsed molekulid	CO
	HAx	Molekulid ühe H aatomiga	HF
	AxOH	Otsmine OH-rühm molekulis	C2H5OH
	OxAy	Otsmine O-aatom molekulis	H2O
	NxAy	Otsmine N-aatom molekulis	NH3
Mittepolaarne	A2	Mingi elemendi kaheaatomiline molekul	O2
	CxAy	Enamus süsinikühendeid	CO2

Vaata ka

• Keemiline side